Menu

Ettevõtlik Lasva vald. Lasva valla heaolu veab kolm vedurit

Vallavanem Juris Juhansoo ja arendusspetsialist Mart Keerutaja usuvad, et Lasva vallas on piisavalt potentsiaali hakata ise energiat tootma.  Foto: TAIMI PLADO• Lasva vald: elanike arv 1705, kuni kuueaastaseid 113, seitsme- kuni 18aastaseid 233, 19–64aastaseid 1042, 65aastaseid ja vanemaid 317. •

Lasva vallas on registreeritud kolm aktsiaseltsi, 50 osaühingut ja 93 füüsilisest isikust ettevõtjat. Pool valla elanikest töötab koduvalla ettevõtetes, teine pool kas Võrus või selle läheduses.

Lasva valla domineeriv ettevõtlusharu on mööblitööstus. Valla arendusspetsialisti Mart Keerutaja sõnul on see väga positiivne, et puitu väärindatakse enne müüki maksimaalselt, mitte ei viida toorainena välja.


Lasva valla ettevõtlust ja sellega ka kogu Lasva valla heaolu veavad kolm vedurit: Lasva Liimpuidu AS, OÜ Kapa Puit, AS Jumek. Pooled eraettevõtluse töökohtadest ongi nende loodud. 1993. aastal asutatud Kapa Puidus on praegu tööl üle poolesaja töötaja. 1994. aastal rajatud Lasva Liimpuidu ASi ja ASi Jumek Kääpa tootmistsehhis on tööl ligikaudu 40 töötajat.


Pikaajaline ettevõtluskogemus ja toodete suunamine peamiselt välisturgudele aitas neil ettevõtetel üle elada viimased kõige raskemad aastad. Paraku ei ole majanduslik olukord veel stabiliseerunud ja jätkuvalt tuleb ette perioode, kus toodetakse lattu. See toob kaasa ka töötajate üleviimise osalisele tööajale.


Vedureid peab olema mitu


Vallavanem Juris Juhansoo nendib, et kuigi iga vald saab niisuguste vedurite olemasolu üle ainult uhke olla, kätkeb see endas siiski ka teatud ohtusid.


Paljude väikeste tugevate ettevõtete puhul oleksid riskid rohkem hajutatud. Õnneks pole vald siiski päris monofunktsionaalne. Eesti lähiajaloost on tuua näiteid, kus ühe suurettevõtte kadumine on viinud valla üliraskesse majanduslikku olukorda. Lasva vallaski lõpetas sel aastal pankrotiga üks varasemast neljast ettevõtluse vedajast (PW Detail).


Väikestele valdadele tüüpiliselt on ka Lasvas suurim tööandja vallavalitsus, kelle allasutustes leiab rakendust ligikaudu 100 töötajat. Pooled neist on tegevad lasteasutustes. Hetkel on vallas kaks põhikooli ja üks lasteaed. Lisaks neile on sotsiaalkeskus, rahvamaja ja raamatukogud. Pool valla eelarvest läheb hariduse heaks.


Töötute arv on kõikunud mitmetes kordades


Lasva valla töötute arv on majandustsüklite tõmbetuules kordades muutunud. Kõige madalam on see arv olnud 2007. aastal, kui kirjas oli ainult paarkümmend ilma tööta inimest. Kõrghetkel, 2010. aastal oli vastav näitaja 105.


Praeguse seisuga on vallas 70 registreeritud töötut. Nende arvu on vähendanud nii majandusliku olukorra mõningane paranemine, aga ka inimeste kolimine mujale. Eelmise aasta algusest praeguseni on elanike arv vallas vähenenud umbes 70 inimese võrra. Üheks äramineku põhjuseks on elukoha vahetamine seoses uue töökoha leidmisega. Vallavanema teadmisel kolis äsjagi üks pere sellepärast naabervalda Vastseliina, teine läks kaugemale.


Analoogselt teiste maapiirkondadega on ka Lasva valla probleem kõrgkvalifitseeritud tööliste puudus. Kõrgtasemel spetsialisti jaoks on väga oluline elukeskkonna kvaliteet. Tema jaoks on oluline, millises lasteaias ja koolis laps käima hakkab; kas huvikoolid, -ringid on läheduses. Samas pole piisavalt ka korralike lihttöölisi kuskilt võtta. Probleemid on ikka samad nagu  mujalgi. Töölise saab kaheks kuuks ja siis tuleb taas uut otsima hakata.


Põllumehi Lasva valda enam ei mahu


Lõuna-Eesti piirkondadele omaselt on ka Lasva vallas üheks suuremaks ettevõtlusvaldkonnaks põllumajandus. Piimatootmisega tegelev OÜ Kuustemäe pakub tööd kümnekonnale inimesele. Sookülla on rajanud oma põllumajandusettevõtte koguni üks taanlane. Mees tuli Eestisse, kuna siin on tema hinnangul rohkem vabadust. Kogukonda sulandumiseks õppis mees eesti keelegi aastaga selgeks. Kogu toodangu turustab ta välismaale.


Vallavanema hinnangul on neil kõik võimalikud maad haritud ja kui just keegi põldu käest ära ei anna, siis rohkem põllumehi valda enam ei mahu. Juhansoo hinnangul ei ole põlluharimine Lasva mail katkenud ka pärast sovhooside kadumist ja üleminek erapõllupidamisele toimus sujuvalt.


„Kolhooside, sovhooside ajal olid siin väga suured majandid,” meenutab Juhansoo ja nende vanades hoonetes on praegu kogu puidutööstus. Infrastruktuuri olemasolu võiski olla üheks põhjuseks, miks omal ajal Lasva vald ettevõtte asukohaks valiti.


Loomakasvatus Lasvas ei piirdu ainult sigade ja lehmadega


Vallavanema sõnul on nende valla ainulaadsemaid ettevõtmisi Jaaniraotu looma- ja linnupargi rajamine. Selliseid Eestist eriti palju ei leia. Miniloomaaed sai alguse hobist ja kasumit sealt ei teeni. Seda ei ole pargi rajajad tegelikult kunagi taotlenudki.


Arendusspetsialist toob välja teisegi huvitava ettevõtlusvaldkonna, milleks on Virve hobusekasvatus. Tegemist on Eesti mõistes üsna vana ettevõttega, kelle eluiga saab mõõta peaaegu paari aastakümnega. Põhitegevuseks on spordihobuste aretamine, kasvatamine ja arendamine.


Parim toetus on ettevõttele vajalike tingimuste loomine


Ettevõtluse alustamise toetust Lasva vallas ei ole. Seal jõuti järelduseni, et töötukassa pakub alustavale ettevõtjale piisavalt vahendeid. Vald suudaks anda ehk 1000 eurot, aga seda oleks ilmselt liiga vähe. „Me oleme kaalunud ja jõudnud järelduseni, et meie valla ettevõtluse arengule ei aitaks toetused kaasa,” on Juhansoo veendunud. Toetuste süsteem töötab paremini valdades, kus on rohkem teenindusettevõtjaid. Lasva vallas aga teenindussektoris tulu ei teeni, kuna linn on väga lähedal. Praegu pole vallas isegi juuksurit, kuna nõudlust ei ole piisavalt.


Lasva vallas püütakse minna teist teed ettevõtluse toetamisel. Nimelt on valda kavas rajada tööstuspark. Juhansoo sõnul on valla vastu juba huvi tuntud, et kas neil on kuskil maad ja vanu tööstushooneid. Praegu on kõik ideed alles algusjärgus. Ilmselt tulevad huvilised puidutööstuse vallast. Nende jaoks on oluline infrastruktuuri ja parimal juhul hoonete olemasolu. „Praegu käivitus Väimelas kompetentsikeskus, kus antakse alustavale ettevõttele kaheks pluss üheks aastaks ruumid rendile, aga pärast seda peab firma leidma koha, kus edasi teguteda ja siis oleks hea, kui vallal oleks nende jaoks koht olemas,” lisas vallavanem.


Praegu jätab valla territooriumil internetiühendus soovida, kuid järgmisel-ülejärgmisel aastal jõuab lairiba ühendus EstWin projektiga ka Lasva valda. Fiiberoptiline kaabel tuleb Võru poolt Lasvasse ja Sookülla ning siis läheb Pindi poolt välja.


Mart Keerutaja: „Algselt oli plaan, et kaabel läheb vaid Võru–Räpina maantee äärt pidi, aga õnneks anti võimalus selles osas kaasa rääkida ja saime meie jaoks hea lahenduse.”


Nii vallavanem kui arendusspetsialist peavad väga oluliseks seda, et nad saavad ettevõtlusele toeks olla riigi või omavalitsusega seonduva asjaajamise kiire korraldamisega.


Eesmärk on ettevõtluskulude vähendamine


Lasva valla territooriumil on ajalooliselt olnud viis vesiveskit. Vallavanema hinnangul on võimalus ise energiat toota täiesti reaalne: „Eraomandis oleva Paidra veski elektrigeneraatorid toodavad praegugi energiat. Seal oleks potentsiaali toota kaheksa kilovatti.”


„Kuna vallas on suured turbavarud ja piisavalt hakkpuitu, siis oleks hea, kui suudaks need kokku viia, analüüsid teha, koostootmisjaamad püsti panna ning hakata tootma sooja ja elektrit korraga,” lisas Juhansoo.


„Kui infrastruktuurile liita juurde oma energiatootmine, võiks tulevikus keskkond olla selline, kus oleksid väiksed kulud ja võimalikult palju tööd,” on vallavanem tuleviku suhtes optimistlik.
Praegu toetatakse Lasvas sellist ettevõtlust, mis on kohalikele elanikele väga oluline. Postkontorit hoiti nii kaua kui võimalik, rent oli peaaegu olematu, aga ikkagi sulges Eesti Post selle 2010. aastal.


Vald toetab ka kauplusautot. Kääpal on proovitud mitu korda poodi avada, aga Võru linn on nii lähedal, et ostjaid ei piisanud. Väga väike inimeste hulk tahab Kääpal osta esmatarbekaupu ja selleks käib seal kauplusauto. Tsolgos võttis inimene omal käel poe üle. Lasvas on alles veel tarbijate ühistu pood. Nendelt ei võeta lume lükkamise eest tasu ja püütakse niimoodi poele abi pakkuda. „Eraettevõtlust me otseselt ei toeta, aga toetame seda osa, mis on oluline meie valla inimestele, et nad siin elada saaksid,” lisas vallavanem.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD