Menu

Ettevõtlik Lasva vald. Mööblitööstusel läheb üsna hästi, turism ootab arendamist

Arno Kirsimägi: ”Valdav enamus laste mängumajadest läheb välisturgudele Euroopasse”. Foto: TAIMI PLADOLasva valla suurima ettevõtte OÜ Kapa Puit ühe omaniku Arno Kirsimäe sõnul on nad võimelised puidust valmistama kõike, mida soovitakse. Eritellimusi küll ei täideta, aga kogu tootevalik on kõigile igas koguses kättesaadav. Praegu on tootmises peamiselt lastemängumajad, liivakastid ja aiamööbel. 2010. aastal meisterdati 15 000 lastemängumaja, millest 90 protsenti läks eksporti.


Hinnaline saepuru


Lisaks mööblile valmistatakse Kapa Puidus puitbriketti. Kuna viimased talved on olnud külmad, siis on nõudmine olnud kogu aeg suurem, kui suudetakse pakkuda. Kapa Puit on suutnud toota kõige rohkem 100 tonni kuus. Suurtes tööstustes valmistatakse sama kogus päevaga. Probleem on kuivas puidus. Saetööstustest kuiva saepuru ei tule. Kui seda kuivatama hakata, siis tekib küsimus, kas briketi valmistamise kulu ei ole suurem, kui müügist saadav tulu. Lisaks on mitmed väikesed tööstused hingusele läinud. Kirsimäe sõnul veeti veel 1997. aastal kõik saepuru Pindi sohu, kuna keegi ei tahtnud seda, kuid nüüd on saepuruga kütjaid palju.


Lastetoodete valmistajad paremas seisus


Majanduslangusest ei jäänud puutumata ka Kapa Puit. Kui tippajal, aastatel 2005–2007 töötas ettevõttes 72 inimest ja linnast oli tööliste transpordiks kolm korda päevas käima pandud isegi linnaliinibuss, siis praegu töötab firmas 52 inimest. Selle aasta kevadel oli töötajate arv 65. Kui veel eelmisel aastal oli teemaks tööjõupuudus, siis praeguseks on seis pöördunud.


Samas on Kirsimägi õnnelik, et nende suurim müügiartikkel on suunatud lastele. Majandusolukorra halvenedes loobub nii sakslane kui prantslane lastele mõeldud asjade ostmisest viimasena. Pigem lükkab edasi grill- või aiamaja ostu. Kuna aga majakesed on hooajakaup, mille ostu tippaeg on veebruarist maini, siis aasta lõpus tootmine väheneb. Kirsimäe hinnangul on hetkel seis täpselt sama mis 2008. aastal, kui detsembri alguses oli laos kuue miljoni krooni eest kaupa. Tellimused on olemas, aga tooted saadetakse välja jaanuari alguses.


Riik ettevõtja elu kergemaks ei tee


Euro tulek iseenesest Kapa Puitu kui eksportööri ei mõjutanud, sest valmiskaup on liikunud juba aastaid eurodes, aga üldine mõju oli sama mis teistelegi. Kruvide, naelte, puidu jne hinnad tõusid. Kirsimäe hinnangul ei toonud euro midagi head, viis ainult hinnad üles. Lisaks on inimestel omal ajal laene võetud ning praegu ollakse raskete probleemidega silmitsi ja masenduses.


Lisaks masu ja euro mõjule on varjatud kujul olnud ka pidev maksutõus. Seadusega pandi tööandjale kohustus maksta kinni viis päeva töövõimetuslehte. Tõusnud on ka töötuskindlustusmakse määr. Kirsimäe sõnul on kurb tõdeda, et riik ei mõtle sellele, et ainult ettevõtja on see, kes toodab raha, ja teda tuleks rasketel aegadel pigem toetada kui panna lisakohustusi.


Suured tuge ei oota, pigem pakuvad ise


Kirsimäe arvates ei saa kohalikud omavalitsused liiga väikeste eelarvete tõttu ettevõtlust muuga aidata, kui vaid taristute ehitamisega. Mingil määral ka ettevõtlusega alustamisel.


Kapa Puit vallalt mingit tuge ei oota. Valla suurima ettevõttena püüavad nad pigem ise midagi kohaliku kogukonna heaks teha. Abistatakse tehnikaga teede lahtilükkamisel ja juba 17 aastat ollakse Kääpa kooli sponsor, toetades rahaliselt kooli parimaid õppureid.


Kirsimäel on kahju, et omal ajal on Lasva vallas lootusetult maha magatud võimalus meelitada siia inimesi elamuid ehitama.


„Headel aegadel ehitati paljudes kohtades eramaju, aga Lasva valla poole sõites on tühjad põllud.” Need on kõik kaduma läinud potentsiaalsed ettevõtete asutajad ja vallale tulu teenijad.


Turism on Lasva vallas kanavarvastel


Kuigi turism on üks kolmest Lõuna-Eesti olulisemast ettevõtlusharust, on Lasva vallas sellega üsna kehvad lood. Valla terriooriumil asuvad küll mõned väikesed turismitalud, kuid majutust seal üldjuhul ei pakuta. Kirsimägi ei nõustu eelmise vallavanema mõned aastad tagasi öeldud arvamusega, et Lasva vald ei ole turismiatraktiivne. „Turism on seal, kus on mäed, järved, jõed, meri, saared ja meie vallast jookseb läbi Eesti pikim jõgi Võhandu. Lisaks on lugematul hulgal järvi. Ka meil on potentsiaal olemas,” on Kirsimägi veendunud.


Kui teha, siis suurelt

Kirsimäe sõnul on ta alati unistanud töö, hobi ja elukoha ühendamisest. Nüüd hakkavad ta eesmärgid tasapisi täituma. Kasutades ära asukoha eelist Võhandu jõe ääres, on ta pereettevõtlusena rajanud jõe äärde puhkekeskuse. Idee sai alguse ärikatelt metsast lagedaks tehtud maatüki ostust. Esialgu kavatseti ainult kanuumatkasid korraldada, kuid aja jooksul muutusid plaanid suuremaks. Läheduses oli olemas koht, mille arvelt ala laiendada. Vanalt  küla prügimäelt sai kogu rämps ära veetud ja nüüd on seal viis hektarit koristatud pinda.


Praeguse seisuga on olemas 40 ööbimiskohta kämpingutes, aga juba uue aasta alguses peaks valmis saama ka talvine majutuskoht. Kirsimägi usub, et Haanja maratoni ajal on suur maja rahvast täis. Suveks valmib vabaõhulava ja veel kämpinguid. Kirsimäe teadmisel on Võhandu puhkekeskus pindalalt juba praegu Kagu-Eesti suurim. „Majutuskohti võib olla Haanjamehe talus rohkem, aga küsimus on selles, kas inimesed tahavad magada suures ruumis reas või neil on eraldi toad.” Kirsimägi ei tea, et kuskil mujal oleks veel sellist kohta, kuhu mahutatakse 120 inimest.


Lisaks on rajamisel viie-kuuekilomeetrised matkarajad Lasva veetorni, kuningakivi ja päikesekella juurde. Huvilisi on peremees valmis ka ise kohale tooma. Selleks on ostetud suur 55 istekoha ja 16 seisukohaga buss. Oma teenust pakubki ta paketina, mis sisaldab transporti, kanuumatka, majutust, toitlustamist jm. Lastegruppidele näidatakse Jaaniraotu linnuparki ja veetorni. Kuna kõrval asuvad ka enda talu maad, siis on mõtted liikunud ka aktiivse traditsioonilise talupuhkuse pakkumisele.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD