Menu

Ettevõtlik Rõuge vald. Ettevõtlusriske ja sesoonsust hajutatakse tegevuste mitmekesistamisega

Jaak Kahro: „Kui Võrumaa läheb mahetootmisele üle, peame ka meie tootevalikut muutma.”Ühistegevus ei tähenda teiste kulul elamist

TÜ Võrumaa Masinaühistu annab hetkel tööd seitsmele inimesele, neist viis on Rõuge vallast. Ühistu tegeleb põllumajanduslike toodete müügi ja teenuste osutamisega. Juhatuse liikme Jaak Kahro andmetel on ühistul 80 püsiklienti. Ühistu on loodud 15 aastat tagasi, 1996. aastal. Liikmeid oli siis 60, nüüdseks on jäänud 58.


Kahro nendib kurvastusega, et liikmed vananevad, nende aktiivsus langeb aasta-aastalt, aga noori peale tulemas ei ole ja iga aastaga läheb elu aina keerulisemaks.


Kahro arvates ei saa sugugi öelda, et masu oleks läbi: „Eks Võrumaale jõuabki kõik veidi hiljem.” Probleemiks on klientide maksejõuetus.


Laili Ago: „Ruumide paremaks rakendamiseks mõtlesime igasugustele lisategevusaladele, jäime pidama mööblitootmisele.” Eelmisel aastal anti võlglasi nii inkassofirmasse kui ka kohtusse. „Me ei saanud enam oodata, ka meil on vaja elada,” põhjendas Kahro niisuguste sammude vajalikkust.


2008. aasta oli põllumehele väga hea ja siis arvasid talunikud, et nüüd saabki ainult paremini minna, mistõttu võeti kergekäeliselt ka laene. Nüüd on neil võlad nii ühistu kui ka pankade ees.


Kahro sõnul on elu kaunis raske. Ehkki arutelusid liikmetega on olnud, ei ole keegi osanud vastata, mida teha. Kuna Võrumaal ei ole suurtootmist ja suund võetakse üha enam mahepõllumajandusele, laiendati eelmisel aastal tootevalikut ning toodi sisse mahesöödad, mikroelemendid, mineraalained. „Kui tahame ellu jääda, siis peame selle suundumusega kaasa minema,” lausus Kahro.


Jüri Johanson: „Looduslikul kivil on väga ilus muster ja ta sobib suurepäraselt näiteks mullivanni ümber.”  Foto: TAIMI PLADOÜhistu soov on, et valitsus laiendaks PRIA toetuste saamise ringi. Praegu saavad ühistud ainult 3.1 meetmest rahasid ja mujale nad juurde ei pääse. Kahro peab suhteid Rõuge vallavalitsusega headeks, kuid neid vaevavate probleemide osas jäävad kohaliku omavalitsuse käed lühikeseks.


Mööblit tootev külalistemaja

Ala-Rõuge külalistemajal läheb 12. tegevusaasta. Nime järgi majutusteenust pakkuv ettevõte tegeleb ka mööbli tootmisega. Kokku on hetkel firmas kuus ja pool töökohta, millest kolm on tootmises.


Külalistemaja perenaise Laili Ago sõnul on varasematel aastatel nõudlus mööbli osas augustis-septembris langenud, kuid sel aastal hoopis üllatuslikult tõusnud. Juurde oleks vaja lisatööjõudu, aga pole kuskilt võtta. Laili Ago on sellest ka valla sotsiaaltöötajaga rääkinud, aga kuna tööstuslike masinatega töö on küllaltki raske ja see igaühele ei sobi, pole vajalikke inimesi leitud.
„Õmblemist peab oskama ja vanemad inimesed, kes pole alaga tegelenud, siin hakkama ei saa,” teab Ago oma kogemustest. Noored on julgemad välismaale minema ja neid sellele tööle ei meelita. „Teab mis kõrget palka me siin ka maksta ei saa, aga alla 500 euro ei alusta keegi tööd,” lisas Ago.


Samas kaubeldakse firmalt hinda nii alla, et mingit kasumit ei ole võimalik saada. Kuigi hinnapakkumine tehakse nii minimaalse hinna peale, kui on võimalik, teatab tellija ikkagi, et saab kuskilt mujalt odavamalt. Tootmiskulud on firmas isegi üsna alla viidud: nad ei pea üüri maksma, elektrit toodavad endale ise ja osa läheb isegi Eesti Energiale müügiks. Maja köetakse veesoojus- ja tootmisruume maasoojuspumbaga. Sügisel pandi üles ka päikesepatareid. Kui firma alustas, polnud olud nii kurvad ja saadi endale niisuguseid investeeringuid lubada. Õnneks on 1,7 miljonit krooni maksnud juurdelõikusmasin ja 70 000kroonised õmblusmasinad saadud hankida toetuste abil.


Oma tegevusaladesse mööblitootmise lisamist põhjendas Laili Ago suurtele ruumidele rakenduse leidmise vajadusega. „Mõtlesime igasuguseid variante. Peast käis läbi ka liikluslinnaku idee, aga see on juba olemas, paljudele neist ikka turgu on …” meenutas Ago.


Ala-Rõuge külalistemaja on Rõuge suurim majutusettevõte. Praegu on neil 52 voodikohta. Nende
eelis on see, et nad asuvad kohe alevi keskel, mistõttu märkab neid ka juhuslikult Rõugesse sattunud turist. Infot nende kohta levitavad MTÜ Maaturism ja infopunktid. Sel aastal avastas Ago üllatusena, et nad on sees ka ühes Saksamaa infokataloogis. Kui mõned aastad tagasi ei julgenud välismaalased siinmail veel eriti käia, siis nüüd on neid juba väga palju. Masu ajal oli selgelt tunda, et eestlasi käis vähem.


Hunt Kriimsilma üheksa ametit


Kõige mitmekesisema tegevusvaldkonnaga paistab Rõuge vallas silma Rõuge Ööbikuoru serval asuv Tindioru talu. Alar Johansoni sõnul peabki Võrumaal olema nagu Hunt Kriimsilm, kellel oli üheksa ametit: „Siin tuleb olla nagu kalamees, kellel on korraga mitu õnge sees, ja liigutada tuleb seda, mis parasjagu näkkab.” Tindioru firmad ei eksisteeri vaid paberil, nad ka toimivad.


Tindioru kõige noorem firma on maakivi lõikusega tegelev OÜ Kivikest. Ettevõtet vedav Jüri Johanson ei tea, et veel keegi Eestis sellist toodet pakuks. Eeskuju polnud kuskilt võtta ja kõik tuli endal katsetada. Äriidee tuli vajadusest oma maja betoonvundamenti soojustada.


Küsimus tekkis, millega soojustusplaat katta. Krohvikiht jääb õhuke, hakkab pudenema, on hall ja igav. Veidi ringi vaadates jäi silma pink, millega saab maakivi lõigata. Saksast telliti 900 mm läbimõõdu kettaga pink, millega saab lõigata kuni 37 cm kõrget ja 70 cm pikka kivi. Niisuguse tehnoloogia puuduseks peab Johanson ketta kiiret kulumist. Ühe kettaga saab lõigata maksimaalselt 25ruutmeetrist pinda. Uuena oli ketta hind 11 000 krooni, taastamine maksab 7000 krooni ehk ligi 500 eurot. Kive on võimalik lõigata plaadikujulisteks, mis on kahelt poolt siledad, aga võib jätta ka teiselt poolt karedaks. Iga kivi jaoks on oma koht. Kare pool läheb hästi kokku ümarpalgiga, kuid voodrilauaga on ilusam sile kivi.

 

12–15 mm paksune viil liimitakse plaadiseguga soojustusplaadile. Kui veelaua asemele panna lõigatud kuuskantkivid, saab vundament tervenisti kivikesta ümber. Sealt tulebki firma nimi Kivikest. Nimes on viide ka kivi kestvusele (võru keeles „kivi kest” tähendusega „kivi kestab”).


Parimaks materjaliks on karjääris maa seest tulnud kivid, sest maapealsed on ilmastikust tingituna pragunenud. Kui keegi tahab oma erilist kivi tuua, siis lubas Johanson ka seda lõigata. Muidu pakuvad nad kompleksteenust – müüvad kivi koos paigaldamisega. Näidised on olemas nii Tartus kui Tallinnas. Johansonil endal on valmimas maja, mis on nii pealt kui seest lõigatud maakividega kaetud.


Looduslikul kivil on väga ilus muster ja ta sobib suurepäraselt ka siseruumidesse. „Mullivanni ümber sobib väga hästi,” tõi Johanson näite. Märjalt tuleb kivi muster täies ilus esile. Saadaval on vaha, mis annab märja kivi efekti ja püsib välitingimustes peal kuni kaks aastat. Lisaks võib kivist teha igasuguseid kujusid. Johanson on valmistanud pojale mäkketõusuvõistluste jaoks auhindu.


Kõige vanem Tindoru firmadest on OÜ Tindioru, mis tegeleb turismindusega. Suuremat tähelepanu soovitakse tulevikus pöörata perega reisijatele. Projekti rahadega on parandatud haagissuvilatega reisijate puhketingimusi. Plaanis on ehitada villa VIP-seltskondadele, näiteks riigiisadele, kellel on suuremad nõudmised ja kes soovivad sviiti. Eestis pole väljaspool Tallinnat neile kuskil ühtegi korralikku ööbimiskohta pakkuda. Valmimiskiirus sõltub sellest, kas toetust saadakse.


Järgmiseks suveks peaks valmis saama üle 70 aasta vana hüdroelektrijaam. Taastamistööd juba käivad. „Siis hakkame endale elektrit tootma ja mis üle jääb, läheb Eesti Energia võrku,” rääkis Alar Johanson plaanidest.


Kunagi olid talus ka jaanalinnud ja põhjapõdrad, kuid nüüd on nende eksponeerimisega lõpetatud. Linnud-loomad on praegu küll olemas, aga nad ei ela Tindiorus. „Jaanalindude ärile sai käega visatud tänu mõnele Võrumaa ametnikule, kelle arvates peaks kõik ilm võssa kasvama,” täpsustas Jüri Johanson nördinult.


Keskkonnaameti viivituse tõttu jäi napilt viimases toetusvoorus ukse taha Päkapikula teemapargi rajamise plaan. „Aastaringsena kavandatud turismiprojekt läks vastu taevast looduspargi valitseja venitamistaktika tõttu ning kui kunagi taas võimalus tekib, siis on juba ehitushinnad teised ja meeskonda planeeritud inimesed on mujale läinud,” lisas Jüri Johanson. Praeguseks on kõik tingimused täidetud, kuid nüüd ei tule enne 2014. aastat uut võimalust. Kui ei oleks venitamist olnud, oleks maja praegu püsti. Põdradki olid soetatud just selleks, et hakata talvel saanisõitu tegema.


Mõned aastad tagasi oli plaanis rajada Ööbikuoru servale analoogne lennurada nagu Otepää seiklusrajal, kus saab teha 300 meetri pikkuse õhusõidu. Paraku jäi ettevõtmine ära, sest naabri õhuruumi kasutamiseks peab loa küsima ja naaber ei olnud nõus. Jüri Johansoni teada peab seaduse järgi luba küsima alles siis, kui see takistab maa sihtotstarbelist kasutamist. Tekib küsimus, kas kümne meetri kõrguselt looduslikust heinamaast müratu ülelendamine häirib rohu kasvu?


Algselt kavatseti rada teha algusega maja juurest, aga ka seal oleks raja teine ots jäänud naabri valdustesse ja naaber ei andnud maandumiseks luba. „Vaja oli ainult viit meetrit, aga ikkagi ei andnud,” meenutas Jüri Johanson. Siis pani keskonnaamet ka veto peale, sest Haanja looduskaitsealal ei tohi rajatisi teha ja betoonplatvorm seda on.


Tänase päeva seisuga ei tohiks Tindioru aladele mitte midagi rajada. „Kõik see, mis siin on, oleks keelatud. Me oleks keskkonnamõjude hindamiste, planeeringute ja seaduste rägastiku ning mürkroheliste vastuseisu tõttu ekslema jäänudki. Mis ettevõtlust sa siin arendad? Praegu mõtlen, millal poeg asjad kokku pakib ja siit ära läheb, kaua ta suudab võidelda? Iga sammu eest aina võitle! Endine vallavanem Kalvi Kõva oli valmis ettevõtlust Tindiorus lõpetama. Praegune vallavalitsus on ettevõtjasõbralik,” võtab Jüri Johanson praeguse ettevõtluskliima teema lühidalt kokku.


Tänasel päeval Jüri Johansoni poeg Alar Johanson veel ära minna ei kavatse. Talle kuulub firma OÜ Headpoint, mis tegutseb üle Eesti, peamiselt siiski Lõuna-Eestis. Müüakse soojuspumpasid, konditsioneere, kütteseadmeid. Neil on poed Võrus, Valgas, Põlvas ja varsti avatakse kauplus ka Lõunakeskuses Tartus. Kui enamiku Tindioru firmade tegevused on sesoonsed, siis selle oma on aastaringne.


Lisaks on Alar Johansonil turismisuunitlusega firma OÜ Shark Rider, mis tegutseb Floridas. Seal pakutakse ekstreemmatkasid, tsikli- ja paadimatkasid, krokodillijahti. Sama firma tegeleb ka Eestis suvel mootorrataste mäkketõusuvõistluste korraldamisega.


Ka MTÜ Rõuge Teemapark on Alar Johansoni loodud. Sel suvel käivitati laada- ja kalaralli. Kuna tagasiside oli niivõrd positiivne, jääb see üritus Johansoni kinnitusel edaspidigi kestma. Ta loodab, et sellest tuleb üks Rõuge suurüritusi. Laadaralli projektile ei saanud nad ühtegi toetust ja käivitasid selle ainult oma säästudest.


„Esialgu annavad Tindioru firmad tööd oma perele, aga tulevikus, kui projektid realiseeruvad, tuleb ka töökohti juurde,” usub Alar Johanson.


Alar Johanson on peale oma firmadega tegelemise ka vallavolikogu liige ja juhib keskkonnakomisjoni. Tema hinnangul on selles vallas Rõuge mail palju tehtud, aga väga palju on veel teha. Ülirohelise mõttelaadi tõttu on kohati maa nii võssa kasvanud, et ühe järve äärest teise juurde ei paista. Alar Johansoni soov on teha Rõugest näidisvald, kelle pealt teised saaksid vaadata, kuidas saab ja peab. „Töö ei saa kerge olema. Looduskaitsjatega võitlemine on igal juhul palju raskem kui firmade ülalpidamine,” on mees veendunud.

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD