Menu

.      

VIDEO Võru vald tunnustas kodanikke au- ja tänukirjadega

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Fotol Võru valla aukodanik Ago Ruus. Foto autor Birgit Pettai

Läheneva Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul tunnustas Võru vald täna, 19. veebruari õhtul Võru Kandles üksikisikuid ja organisatsioone, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud Võru valla arengule.

Aukirjad

Võru valla aukodanik on Ago Ruus – Tänu Ago Ruusile ilmub Võru Valla Teatajas rubriik “Vana pilt jutustab”. Tänaseks on valla ajalehes ilmunud üle 30 foto, mis meenutavad ammumöödunud aegu erinevatest inimestest, kohtadest ja sündmustest. Lisaks ajaloo uurimisele ja jäädvustamisele on Ago Ruus meisterlik filmioperaator, stsenarist, režissöör ja produtsent. Tema kontol on enam kui 20 mängufilmi ja 50 dokumentaalfilmi. Ago Ruus on korraldanud teemaõhtuid ja näitusi nii Võru vallas kui kaugemal, muuhugas näiteks Matsalu Loodusfilmide Festivalil. Viimase suure saavutusena valmis 2020. aasta detsembris Ago Ruusi koostatud  mahukas kogumik Võrumaa päevapiltnikest. Sellega on Ago Ruus andnud mitte ainult teadmisi noorematele põlvkondadele, vaid taaselustanud mälestusi täiskasvanute ja eakate hulgas. Harvad ei ole lood, kus vallakodanikud tulevad ja paluvad vallalehest lisaeksemplare, sest inimene, kellest lugu jutustatakse, on nende elus olulist rolli mänginud. Just soe tagasiside on see, mis Ago Ruusi ikka ja jälle motiveerib vabatahtlikuna uusi vanu pilte otsima, inimestega kohtuma ning lugusid kirja panema. Ago Ruus on sündinud 4. augustil 1949 Vastseliinas. Ta tähistas eelmisel aastal oma 70. juubelit.

Võru valla aukodaniku kandidaadiks oli esitatud ka ujumistreener ja Vilja Ruuda.

Aasta tegu on Vastseliina hokiväljaku rajamine – Võru maakonna  multifunktsionaalne spordiväljak Vastseliinas on andnud võimaluse tegeleda erinevate spordialade harrastamisega nii suvel kui talvel. Spordiväljakul on tänu valgustusele ja  Taavi  Tuvikese entusiasmile hoogustunud  uisutamine laste, noorte ja täiskasvanute seas.

Võru valla aasta teo kandidaat oli ka Osula külaselts, kes on esitanud idee määratleda Sõmerpalu piirkonda edaspidi Pühajõe piirkonnana. See idee on leidnud väga suurt toetust piirkonnas tegutsevate vabaühenduste, ettevõtete ja eraisikute poolt. Osula külaselts on teinud väga suure töö, et siduda piirkonda ühtsemaks ning toetada ühtse maine kujunemist Pühajõe piirkonnana.

Aasta kultuurielu edendaja on Anneli Lõhmus – Ta on silma paistnud entusiasmi ja töökusega mitte ainult Vastseliina rahvamaja juhtimises, vaid tema südameasjaks on kogu piirkonna kultuurielu edendamine ja juhtimine. Kultuurivaldkonnale väga raskel 2020. aastal, kui koroonaviirusest tingituna tuli ära jätta paljud üritused ja peatada huviringide töö, ei jäänud ta käed rüpes ootama, vaid haaras kinni võimalustest ja otsis ise lahendusi, kuidas piirangutele vaatamata midagi ära teha. Näiteks võttis ta vastu Võrumaa arenduskeskuse pakkumise tutvustada inimestele vanu jaanipäeva kombeid ja nii valmis koostöös arenduskeskusega jaanipäeva kombeid tutvustav veebriüritus, mida said vaadata kõik huvilised üle Eesti. Vanade kommete tutvustamine jätkus mardi- ja kadripäeva üritusi korraldades.

Tema uued ja põnevad ideed nii kodukandis kui vallas tervikuna aitasid kultuurielul püsima jääda. Samuti aitab ta kaasa ka oma koduküla Viitka ürituste toimumisele ja kodukandipäevade korraldamisele. Ta on aastaid osalenud Vastseliina maarahva laada toimkonnas, olles kultuuriprogrammi koostaja ja vedaja. Oma vabast ajast leiab ta aeg-ajalt võimaluse põgeneda Vastseliina piiskopilinnuse külastuskeskusse, et pakkuda seal külastajatele giiditeenust või lihtsalt aidata kaasa erinevate ürituste korraldamisel. Ta loeb palju ja tunneb suurt huvi ajaloo vastu ning jagab saadud teadmisi ja huvitavaid fakte teistelegi. Võru valla aasta kultuurielu edendaja Anneli Lõhmus on särav ja väsimatu kultuurivedur kogu vallas, kes kunagi ei vingu ja alati püüab tulla appi ning leida lahendusi, ohverdades oma vaba aja töösse, mida ta armastab. 

Aasta kultuurielu edendajateks olid tänavu esitatud ka projekti „Loosi kandi peod ja rõivad“ eestvedaja Tiina Hallimäe, mittetulundusühing Loosi Kandi Selts ja kirjanik Erkki Koort.

Aasta hariduselu edendaja on Rait Laatsit – haridusteemad on teda köitnud juba aastaid, omandades õpetaja kutse Tartu Ülikoolis ning töötades erinevates haridusasutustes õpetajana ja direktorina. Kääpa koolijuhina on tema eestvedamisel ning nõuandmisel kool kujunenud haridusasutuseks, kus õpilased on teadmishimulised ning tunnevad ennast turvaliselt. Õpetajad löövad aktiivselt kaasa rahvusvahelistes koostööprojektides ja koolipere töötab ühiselt, et meie laste õppimishuvi ei raugeks. Kooliperele ei ole võõrad sellised lühendid nagu Erasmus+, KIK, Nordplus, Innove, Globe. Kääpa põhikool on tunnustatud Ettevõtliku Kooli baastaseme tunnustähega alates 2018. aastast. Alates 2020 aasta sügisest on Kääpa põhikool liitunud ka Kiusamisvaba kooli programmiga.

Direktori kindlakäelisel juhtimisel on kooli arengus toimunud suur hüpe õppe kaasajastamisel. Meeldiva ja kooliperet kooshoidva juhina on ta  panustanud valla haridusvaldkonna arendusse, osaledes piirkondlikus võrgustikutöös ja väärtustades haridust.

Aasta hariduselu kandidaadiks esitati ka Orava kooli õpetaja Maaja Glaser.

Aasta sportlane on Õilme Võro – Kuigi tema sportlik areng on olnud läbi aastate okkaline, on ta Eesti üks parim noorema põlvkonna sprinditalentidest. Teda on autasustatud  kuldmedalitega Eesti täiskasvanute MV-l 100m ja 200m jooksus ja ta pääses Euroopa KV II liigas osalevasse Eesti koondisse 4x100m teatejooksus ja sai Eesti rekordi kaasomanikuks. Tema areng läbi aastate, alates võitudest TV 10 olümpiastarti sarjast lubab eeldada ka jõudsat arengut 2021. aastal. Ta sportlane suure tähega, kellel jagub entusiasmi treenimaks uusi tulevikulootusi.

Aasta noorsportlane on Johanna Udras – Ta on murdmasuusataja, kelle saavutused on märkimisväärsed. Johanna Udras  on eeskujuks paljudele noortele nii Võru vallas kui maakonnas. 2020. aastal oli ta esitatud ka maakonna noorsportlase tiitlile ning premeeriti noorsportase stipendiumiga. Ta on osalenud noorte Olümpiamängudel Lausannes ja saavutanud sprindis viienda koha, 16. koha, 19. koha. Soome Juunioride meistrivõistlustel Kontiolahtis saavutas ta vabatehnika sprindis esikoha, Juunioride MM Oberwiesenthal sprindis 27. koha, rullsuusatamise Otepää MK etapil sai kolm kulda, rullsuusatamise MK Madona etapil kaks hõbemedalit. Ta on mitmekordne Eesti meister.

Võru valla kogukonna vedur on Taavi Tuvike – sportliku tegevusega on ta loonud väärtuspõhise ideaali, kus on olulised ühised väärtused,  ajalugu  ja  traditsioonid,  aga samas suudab ja tahab ta näha maailma moderniseeruvalt ning avatult. Ta panustab pidevalt kogukonna arendusse ning on uuendusmeelne. Taavi Tuvikese jaoks on olulisel kohal kogukonna areng ja omavaheline koostöö. Teda iseloomustab avatud mõttelaad, ta on valmis proovima uusi ideid. Ta on orienteeritud koostööle ja omab kindlat tulevikuvisiooni kogukonna arengust, tegutseb  selle nimel, et parandada kogukonnaliikmete  omavahelist  koostööd ühistegevuste kaudu. Temas on tahet ja julgust olla eestvedaja ja eestkõneleja ning on alati kõikides ettevõtmistes  kaasalööja.

Võru valla kogukonna vedurite nominentide seas olid ka Loosi kandi külavanem Viive Tomson, mittetulundusühing Loosi Kandi Selts, Meegomäe külaseltsi asutaja Ulvi Parksepp,  MTÜ Kündja külaselts ja Helgi Kuusik ning mittetulundusühingu Loona Loomekeskus projektijuht Helen Ehandi.

Aasta noorsootöö edendaja on Kristelle Terve – Lisaks põhitööülesannetele on ta rakendanud oma organisaatorivõimeid ja oskusi ka huvijuhi ametis ning õpetanud arvutiõpetust.  Alates  2017. aastast,  kui  elujõuline  ja  tugev Osula noorkotkaste ja kodutütarde rühm oli jäänud rühmajuhita, võttis Kristelle enda kanda rühmavanema ülesanded ning on seda teinud suure kohusetunde ja pühendumisega. Südamega tehtud töö noortega on olnud tulemuslik ja ikka on Osula rühm maakonna parimate seas. Möödunud aasta oli Osula rühma noorte jaoks tegus hoolimata eriolukorrast  ja piirangutest. Kristelle kirjutatud projektid isamaalise hariduse  programmi on saanud alati rahastuse. Aktiivselt osaleti nendes tegevustes erineva vanuseastme noortele ning toimunud Võrumaa noorkotkaste ja kodutütarde laagrites ja võistlustel. Kristelle  Terve  on  noortele  heaks  eeskujuks  ja  autoriteediks  oma  aktiivse  ja  ettevõtliku eluhoiakuga. Ta on hea koostööpartner Osula külaseltsile ja aidanud kaasa kooli ja Sõmerpalu noortekeskuse ühistegemistes. Ta pakub alati põnevaid ideid, aitab ja lööb kaasa Pühajõe piirkonna lastele  ja  noortele  suunatud ürituste  korraldamisel  ning  läbiviimisel  organiseerides võistlusi, viies läbi   töötubasid või küpsetades sõõrikuid osalejatele.

Aasta noorsootöö edendaja kandidaadiks oli veel Edina Csüllög, kes viib läbi lastele ja noortele filmiringe ja -laagreid.

Aasta ettevõtluse edendajad on:

OÜ Ritico – See on ettevõte, mis lisaks piirkonna inimestele töö pakkumisega panustab igati ka Võrumaa ja Võru valla  positiivse kuvandi loomisele. Olgu selleks siis oma toodete nimevalikul omakandi nimede nagu Säre, Navi, Trolla, Sänna, Toku jne kasutamine või südantsoojendav väljaütlemine kodulehel „Uhke Võrumaa üle“. Lisaks kvaliteetsetele ja mugavatele jalatsitele on ettevõttele oluline keskkonnasõbralikkus ning uudne lähenemine toodete kaasajastamisel. Keskkonnasõbralik lähenemine tootmisprotsessis on tänapäeva ettevõtja edu võti ja jätkusuutliku maailma alus.

OÜ Armo Teenus – Ettevõte on heaks koostööpartneriks paljudele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Nad on mitmekülgsed, tegeledes erinevates tegevusvaldkondades ja olles oma kvaliteetsete teenustega nõutud ettevõte. Nende töötajate arv on aasta-aastalt kasvanud ja nad väärtustavad inimesi, kes nende ettevõttes tööd teha tahavad ja on igati tunnustamist väärt väikeettevõte. Oma tehnikaga on nad alati aitamas kogukonda ja praegusel raskel ajal on säilitanud optimistliku oleku ja jätkand kogukonnaga koostööd.

Aasta ettevõtluse endajaks oli esitatud ka Veinimäe talu peremees Roman Šarin.

Võru valla aasta abistaja on Tiia Rahula – Üks Tiia Rahula klient on öelnud tema kohta järgmist: „Ta on üks Võru valla sotsiaaltöötajatest, kes on mind juba mitu aastat kord nädalas abistamas käinud. Kuigi vanade ja puuetega inimeste abistamine on tema töö, teeb ta oma tööd südamega, leides igale murele lahenduse. Tiia viib mind arstide juurde, olles vajaliku külastusaja eelnevalt kokku leppinud. Ta toob vajalikud rohud apteegist ja palju-palju muud.

Tiia klient on öelnud ka nii: "Oleksin väga tänulik ja ka mitmed teised tema hoolekaused, kui Tiia saaks tunnustatud Võru valla aasta abistajanana.”

Vallavalitsuse ja volikogu tänukirjad saajad

Elvi Määr – Pikaajalise panuse eest Parksepa raamatukogus. Elvi Määr pühendas 47 aasta oma elust raamatukoguhoidja tööle. Eredamateks sündmusteks tema elus on olnud üritused, erinevad näitused raamatukogus ja kohtumised kirjanikega. Samuti on ta jäädvustanud kroonikasse kohaliku kultuurielu ning laulu-ja mänguselts Kungla tegevused.

Kaidu Meitern – Panuse eest sporditraumatoloogia arengusse. Kaidu Meitern on silmapaistev sporditraumatoloog. Sportlasena kuulus ta Eesti kergejõustikukoondisesse, seejärel siirdus abiliste leeri, olles Eestis artroskoopilise kirurgia üks rajajaid ja maaletoojaid. Ta on panustanud sporditraumatoloogia arengusse, aidanud mitmeid Eesti tippsportlasi. 2020. aastal pälvis ta Eesti kultuurikapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia.

Tanel Leok – Panuse eest motokrossi edendamisse. Eesti edukaim krossisõitja on karjääri jooksul osalenud 530 MM-etapil, saades kolm etapivõitu. Tanel Leok on võistelnud rekordilised 19 korda meeskondlikel maailmameistrivõistlustel. Tänu tema innustusele on Eestis kasvanud uus põlvkond noori krossisõitjaid.

Piret Otsatalu – Panuse eest  2020. aastal täiendavate  ja edukalt täidetud ülesannete täitmise eest eriolukorras.

Juris Juhansoo – Panuse eest  2020. aastal täiendavate  ja edukalt täidetud ülesannete täitmise eest eriolukorras.               

Angela Järvpõld – Panuse eest  2020. aastal täiendavate  ja edukalt täidetud ülesannete täitmise eest eriolukorras.               

Õpetajate päeva tänumeened

Kuna seoses koroonaviiruse levikuga ei toimunud 2020. aasta oktoobris pidulikku õpetajate päeva tunnustamist, anti aunimetuse saanud õpetajatele tunnustused pidulikult üle Võru valla vabariigi aastapäeva vastuvõtul.

Aasta kooliõpetaja on Mariina Kõrs – Õpetaja Mariina Kõrs on pühendunud oma töösse. 2019/2020. õppeaasta kevadel töötas õpetaja eriti keerulistes tingimustes 1. klassiga. Tema pühendumise kohta anti lastevanematelt korduvalt head tagasisidet. Näide ühe lapsevanema kirjast: "Ma ei tea, kas õpetajatele ka "tunnistusi" õppeaasta lõpus jagatakse, aga kui jagataks, siis mina paneksin sinna lapsevanemana kindlasti vaid parimad hinded. Õppe üleviimine veebi" - "5"- see tuli suurepäraselt välja! Õpetaja kasutas veebikeskkondi, mis olid arusaadavad, õpetaja oli valimis alati juhendama. Oli märgata, kuidas õpetaja iga nädal katsetas üha uusi lahendusi kuni lõpuks reaalajas veebitundideni välja. Selline samm-sammu haaval õppimine oli vajalik ka lastele, kes harjusid iga hetkega üha enam teistmoodi töötama."

Aasta klassijuhataja on Kertu Torn – Kolleegid iseloomustavad Kertut järgmiselt: hooliv, pühendunud, tähelepanelik, empaatiline, heasoovlik, uuendusmeelne, oma tööd armastav, kolleegidega arvestav ja toetav, novaatorlik, väsimatu, energiline, pealehakkaja, tegutsemishimuline, arvutivirtuoos, eeskuju kolleegidele, mõistev, nõudlik enda suhtes, kiire tegutseja, paindlik.

Lapsevanemad toovad esile, et õpetaja Kertu on paari aastaga suutnud kujundada lastest ja lapsevanematest ühiselt toimiva meeskonna. Kertu teab, kuidas tekitada huvi, hoida põnevust ning õppetegevust läbi viia nii, nagu see oleks midagi väga kerget, iseenesest mõistetavat ja kaasahaaravat. Ta usub iga lapse võimetesse, hindab lapse vabadust ning vastutust ja soovib, et lapsepõlv oleks väärtus.

Aasta lasteaiaõpetaja on Merike Kobin – Merike Kobin on Väimela lasteaia Rukkilill raudvara, kellel täitus selle õppeaasta alguses 40 tööaastat. Merike on õpetajaks loodud ja võib öelda, et ta on õpetaja suure algustähega. Merike Kobin on praegu oma rühma väikestele lastele nagu tõeline vanaema: soe, hoolitsev, toetav, rahulik ning mõistev. Ta on õpetaja, kes on nii laste, kolleegide kui ka lastevanemate poolt hinnatud. Oma kogemustele tuginedes oskab alati igale olukorrale positiivse lahenduse leida ja on hea pingete maandaja. Toob alati päikese pilve tagant välja.

Aasta huvihariduse õpetaja on Kristina Siska – Kristina Siska on Osula põhikooli õpetaja ja liikumisringi juhendaja. Praegu on Kristina Siska lapsehoolduspuhkusel, kuid selleks, et koolist ei kaoks tantsimise ja liikumise traditsioon, leiab ta oma nelja lapse kõrvalt igal nädalal aega 1.-3. klasside õpilaste liikumisringi juhendada. Vahel juhtub, et mõnel nädalal ei ole võimalik kohtuda, siis korraldab Kristina lastele tantsulaagrit.

Kristina Siska on väga loominguline ja koostöövalmis õpetaja kolleegidele. Ta teeb enamasti tantsuseaded ise ja need meeldivad lastele. Kristina on pedagoog, kes pakatab headest mõtetest ning suudab oma särava olekuga lapsi köita ja motiveerida eesmärke saavutama.

Piduliku Eesti Vabariigi 103. aastapäeva vastuvõtu moderaatoriteks olid Parksepa keskkooli 10. klassi õpilased. Marta Kaiv ja Robert Runtal. Muusikalist elamust tunnustamissündmusel pakkusid Vastseliina muusikakooli muusikud.

20 PÄEVA ENIMLOETUD