Menu

.      

GALERII Koroonakevad Süda- ja Ida-Euroopas

  • Kirjutas Kalev Annom

Riia-Frankfurt lennuk oli poolenisti tühi. FOTOD: Kalev Annom

REIS > Möödunud nädalal õnnestus kaasa teha reis Tallinn-Riia-Frankfurt-Würtzburg-Eesti. Reisi esimene pool oli lennukitega, teine pool kiirrongi ja autoga.

Koroona

Koroonaviiruse kohalolek andis endast tunda juba enne reisi. Oluline oli värske negatiivne (roheline) viiruseproov (58 eurot) ja eeltäidetud ankeedid, mis oli esimene asi, mis tuli igal pool ette näidata. Saksamaal maksis koroonatest 49 eurot.

Tühi Tallinna lennujaam

13. mai hommikul oli Lennart Meri nimeline Tallinna lennujaam inimtühi. Mitte täielikult inimesteta. Riia lennukile sai kiiresti, sest kuskil ootama ei pidanud. Tallinna-Riia lend pooltühja lennukiga kestis airBalticu kodulennujaama 50 minutit.

Riia-Frankfurt

Airbus 320-200 viis suhteliselt väheste reisijatega lennuki Frankfurti Maini ääres paari tunniga.

Maailma suurimate seas olev Frankfurdi lennujaam näitas oma suurust juba õhust, kui võis silmitseda, kuidas iga paari minuti tagant startis lennuk. Maandumisrajalt kulus lennukil reisijate mahatulekukohta ruleerimisele paarkümmend minutit.

Lennujaamas torkas silma palju Hiina reisilennukeid, rääkimata muu maailma lennukitest.

Frankfurt suudab üllatada

Umbes 750 000 elanikuga Frankfurdis elab ligilähedaselt 200 000 immigranti, sest rikka Saksamaa rikas finants- ja messikeskus oma pilvelõhkujatega ei jäta kedagi külmaks.

Õitsvate kirsside ja kastanitega kevadises Frankfurdis võis üllatusena näha linnatänavatel magavaid kerjuseid. Eriti mõistatuslik oli see, millises asendis nad magasid!? Näiteks risti üle kõnnitee, mitte kuskil hoone seina lähedal.

Frankfurt-Würzburg

Eelkõige teadvustas Baieri liidumaa Würzburg ennast Wilhelm Röntgeni kaudu, kes leiutas siin röntgenikiiruse, mis andis müstilisena näiva võimaluse vaadata haige sisse.

Würzburg oleks nagu meie ülikoolilinn Tartu, kuid suurem ja igas mõttes võimsam.

Piirideta kiirused

Frankfurt-Würzburg-München Deutsche Bahn AG kiirrong sõitis kiirusega 252 kilomeetrit tunnis ja vajaduse korral kiiremini, kuid pildile õnnestu püüda just selline kiirus.

Saksamaa autobahnid moodustavad kiirteedesüsteemi (Bundesautobahn), mis on Euroopa tihedamaid ja sealjuures kiiruspiiranguteta. Ei ole tarvidust üles seada kalleid kiiruskaameraid.

Meie Rail Baltic ja Tallinna-Tartu teedel arendatavad kiirused panevad kergelt öeldes muigama. Eriti targutamised, kas Tallinna-Tartu vahel ikka on tarvis neljarajalist teed ja Rail Balticu tagasihoidlikud kiirused näiteks kaupadele 120 km/h.

Maskikohustus

Saksamaal on maskikohustus iga liidumaa eraldi otsustada. Baierimaal näiteks ei soovitata kirurgimaski kui vähetõhusat, vaid veelgi tugevama kaitsega maske. Nagu kohalikud ütlevad, on seeläbi piirangud väiksemad.

Eraldi võis märgata maskikandmist kohustavaid märke näiteks jalakäijate silla otstes, kus inimesed satuvad olukorda, mil 2 + 2 olukorda ei saa hoida.

Nummerdatud linnapuud

Suurlinnades ei ole mingi ime märgata nummerdatud puid, et hoida silm peal igal üksikul puul ja vajaduse korral hooldada igat puud nii-öelda personaalselt.

Ehtne Deutsche Ordnung!

Väike Eesti – Klein Estland

Võrust umbes 2200 kilomeetri kaugusel Saksamaa edelaosas Prantsusmaa ja Luksemburgi külje all on Saarimaa liidumaa, kus on meie sõpruskond Klein Estland, millel vahetu side ka Eestimaa ja Võrumaaga.

Seal on ühe Eesti sõbrana Anna-Maria Praks. Võru kompetentsikeskuse Tsenter juht Mart Nilson on kursis sealsete inimeste tegevusega, Kääpa külas tegutsev OÜ Sternoberg on teinud sinna katusega (grill)kiikesid.

Koroonapass

Lähinädalatel muutub reisimine lihtsamaks, sest valmimas on roheline digitõend ehk koroonapass, mis tähendab Euroopa Liidu tasemel loodavat andmevahetuse usalduskihti, kuhu liikmesriigid saavad oma tõendid ühendada ning mille vahendusel saab kontrollida teistes riikides välja antud tõendite usaldusväärsust.

Digitõend hakkab sisaldama vaktsineeritust või koroona läbipõdemist või on lähiajal andnud negatiivse (rohelise) testitulemuse.

Oleme idaeurooplased!?

Kui veel aastaid tagasi õnnestus meil end positsioneerida põhjamaade sekka, siis kandideerides koos Rumeeniaga ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks viis meid hoobilt idaeurooplasteks.

Meie kaasmaalaste juveelipoodide rüüstamised panevad kannatama ka korralikud eestlased. Kui aga sõita Baierimaalt Poola, Leedu ja Läti kaudu Eestisse, siis tajub kahjuks eriti teravalt muutusi, mis on Süda-Euroopa ja Ida-Euroopa vahel.

Meil on järjest vähem, mille üle uhkustada!

FOTOD: Kalev Annom


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD