Menu

.      

Käesolev aasta on politseile Võrumaalt toonud paarkümmend teadet koerte rünnakutest

  • Kirjutas Kadi Annom

Võru varjupaika on sattunud pigem uuest keskkonnast tingituna ebakindlalt käituvaid, mitte sügavama käitumisprobleemiga koeri. Enne koera lemmikloomaks võtmist tuleks kindlasti endale selgeks teha, kas ollakse valmis loomale aega pühendama ning tema eest vastutama. Fotol Võru varjupaiga töötaja Kätlin Järv koos Nalaga. Foto Aigar Nagel

Viimase aja sündmuste valguses on tavapärasest sagedamini hakatud rääkima koerapidamisest ning sellega kaasnevatest kohustustest, plussidest ja ka miinustest. Koera võetakse ennekõike armsa kaaslasena, kelles ohtu näha ei osata. Siiski on lemmikloomapidamise puhul juhuseid, kus asi on läinud üle igasuguse piiri ning ohtu on sattunud kas teised loomad või inimesed. Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa tõdeb, et koerad ei sünni kurjana. „Viimased sündmused näitavad, et Eesti loomapidamiskultuuril on veel arenguruumi. Palju on vaja teha teavitustööd ja harida inimesi. Loomavõtja peab mõistma, kui suur vastutus on koerapidamine. Ta peab tegema kõik selleks, et tagada, et olukord ei jõuaks sinnamaani, et tema koer teisi inimesi või loomi ohustama hakkab,” paneb Mõisamaa koerapidajatele südamele.

Kuus murtud jänest

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD