Dementsus – salakavalalt ligihiiliv sündroom

Esimene koosviibimine sai teoks Võru tegevuskeskuses Mosaiik. Pildil meeskond koos omastega probleemide üle arutamas. Vasakult teine Kaja Solom, edasi istuvad Evelyn Tõniste, Anu Õun, Anu Kelder ja Evelin Kostabi.        Foto: KADRI NAGELNÕUSTAMISTEENUS • Kui paljud teist unustavad tihti või märkavad, et lähedase või pereliikme mälu ei ole enam nii hea kui varem? Tihtilugu kirjutatakse see kõik vanaduse arvele ja mõeldakse: oh, vanainimese asi. Kahjuks paljudel juhtudel on tegemist tõsise haigusega, mille vastu otsene ravi puudub.

See ei tähenda seda, et kõik, kes kipuvad asju unustama, on dementsed. Pikaajalise haiguse diagnoosimiseks on vaja perearsti või psühhiaatri abi, et täpsustavate uuringutega haigusele kinnitust saada.

Dementsus on sündroom, mille põhjuseks on mingi peaajuhaigus või -kahjustus. Tuntumad haigused, mis põhjustavad dementsust, on Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja ajuvereringe häired.
Dementsusega kaasneb mitmeid sümptomeid nagu näiteks mälu ja mõtlemise halvenemine, õppimisvõime ja sõnavara vähenemine. Raskeneb tuttavate kohtade ja inimeste äratundmine, kuni inimese käitumise ja iseloomu muutuseni. Ühtäkki võib avastada, et lähedane ei ole enam selline nagu varemalt: ta on muutunud kurjaks, kahtlustavaks ja ärevaks kogu ümbritseva maailma suhtes.

{fcomment}