AUTOPOOD • Ühel suvelõpu neljapäeval jälgis Võrumaa Teataja Antsla tarbijate ühistu kauplusauto ringi – maaelu ühte elustavamat ja mitmepalgelisemat nähtust.

Ratastel pood või kõnekeeles lahvka – termin, mis tänu Jan Rahmanile tänavu suvel ka suvelavastuse pealkirja jõudis – pole mitte ainult hädavajalik esmatarbekaupadega varustaja väikestes, enamasti vanuritest koosneva elanikkonnaga külades. See on ka sotsiaalselt huvitav nähtus. Kui inimene ei saa tulla poe juurde, tuleb pood inimese juurde. Muidugi tuleb selle teenuse eest natuke peale maksta, aga üldiselt ei nurisenud selle väikese hinnalisa üle keegi. Konkreetsel ringil töötasid müüja-kassapidaja Margit Puura ja müüja-autojuht Kalle Libeon. Margit on seda tööd teinud üle kümne aasta, Kalle ühe. Nädalas on viis erinevat ringi, seejärel tuleb vaba nädal.

„Ringi graafik on tihe,” selgitab Margit ja seda ta on ka: seitsme tunni jooksul 19 lühemat ja pikemat kaubandusliku sisuga seisakut.

Kell 10.10, LITSMETSA

Jõuame kohale liiga vara, isegi enne kümmet. Kohanimi on kahtlemata atraktiivne, ehkki halvustava varjundiga. Võrumaa Teataja autojuhi sõnul häbenesid varem noored neiud siia bussipiletit osta ning küsisid selle kas eelmisse või järgmisse peatusse. Minu suureks pettumuseks ootab kauplust aga üksainus inimene – seegi mees, vana ning äärmiselt napisõnaline. Esialgu polegi targemat teha, kui mahajäetud krundil kasvavalt puult ploome süüa. Ploomid on head ja kui viitsiks puu otsa ronida, saaks vist kõhu täis. Aga ega me selleks siia tulnud.

{fcomment}