. 
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis neljapäeval kooskõlastusele liiklusseaduse muutmise eelnõu, mille fookus on seatud liiklusohutuse parandamisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul peab liiklusohutuse ja -teadlikkuse parandamine olema kõigi ühine eesmärk. „Seadus ise ei sunni inimesi ettevaatlikkusele, vaid seab selleks raamid. Igaüks ise peab käituma liikluses mõistlikult ja teisi arvestavalt,” ütles ta.
Liiklusseaduse muutmise eelnõu olulisemad tegevused
Kuna jalakäijatega toimub suur osa hukkunutega lõppenud liiklusõnnetustest, on mitmed muudatused suunatud jalakäija ohutuse suurendamiseks. Kehtiv seadus kohustab organiseeritud inimrühma liikuma kas kõnni- või sõiduteel. Muudatusega antakse neile rohkem võimalusi liikuda ka väljaspool sõiduteed, kus liiklus on ohutum. Selleks võimaldatakse neil liikuda ka jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel.
Eelnõuga vähendatakse füüsiliste dokumentide taotlemise ja kaasaskandmise kohustust. Juhiloa kaotuse, hävimise või varguse korral ei peaks uue juhiloa taotlemise ajaks ajutist juhiluba vormistama. Sellel perioodil tõendataks juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Samuti tõendataks edaspidi jalgratturi juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, mille tulemusena ei ole kohustuslik Eestis väljastatud jalgratta juhiloa kaasaskandmine. Samuti on viidud sõidupraktika eesmärgil läbiviidava juhendamise õiguse tõendamine liiklusregistripõhiseks. Muudatuse eesmärk on juhendamise kui ühe olulise õppeprotsessi osa populariseerimine.
Riik loob reguleerija infosüsteemi, mis võimaldab kõigil soovijatel pääseda ligi andmekogus olevatele reguleerija pädevuse ja talle väljastatud tunnistuse kehtivuse andmetele. See on eelkõige vajalik teeomanikele ja ürituse korraldajale, kes saavad võimaluse veenduda liikluse reguleerijate pädevuses ning seeläbi liiklusohutuse tagamises.
Et parandada linnaruumi kasutamist, laiendab eelnõu kaherattalise mopeedi ja mootorratta kõrvuti kahes reas parkimise võimalusi. Kui kehtiva liiklusseaduse kohaselt võib seda teha üksnes juhul, kui parkimiskohad on paralleelselt sõiduteeäärega, siis muudatusega laiendatakse seda võimalust ka ülejäänud parkimiskorraldustele, näiteks kui parkimiskohad on sõidutee ääre suhtes nurga all.
Kehtivas liiklusseaduses jalgratturile ja mopeedijuhile kehtestatud nõuet, et ületada jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ning sõidutee lõikumise koht jalakäija tavakiirusega, laiendatakse ka jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ning piiratud nähtavusega hoovi või õue sisse- ja väljasõiduteede lõikumise kohtadele. Nõue on vajalik selleks, et vähendada konflikte, mis tekivad mööda jalgratta- või jalgteel või jalgrattateel kiiresti liikleva jalgratturi või mopeedijuhi ning hoovist väljuva auto või jalakäija liikumistrajektooride lõikumisel, kui viimased ei märka õigeaegselt lähenevat jalgratturit ja mopeedijuhti.
Samuti kohustatakse jalgratturit, kes on otsustanud ületada ülekäigurada või ülekäigukoht sõites, teha seda jalakäija tavakiirusega. Kuivõrd sel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõiduteel liikleva sõidukijuhiga, peab jalgrattur enne sõidutee ületamist igakülgselt veenduma, et see on ohutu ja selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust, -suunda vms. Seega annab muudatus jalgratturile rohkem aega veenduda oma tegevuse ohutuses.
Eelnõuga soovitakse vähendada liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väärkasutamist. Selleks sätestatakse üheselt, et eriõigusega parkimiskaarti võib kasutada üksnes liikumispuudega juht või liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki juht. Kusjuures liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki juht võib eriõigusega parkimiskaarti kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik transporditava liikumispuudega või pimeda isiku liikumise hõlbustamiseks.
Muudatuse kohaselt võiks tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbi viia lisaks Eesti kontrollipunktidele ka teistes Euroopa Liidu liikmesriigi kontrollpunktides. Seda juhul, kui maanteeamet on sõlminud vastava lepingu. Seega ei peaks enam tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimiseks tingimata Eestisse sõitma.
Eelnõu laiendab ühissõidukiraja kasutamise õigust. Kehtiva seaduse kohaselt võib teeomanik liiklusmärkidega lubada ühissõidukirajale ka jalgrattad. Muudatusega võimaldatakse teeomanikul lisaks jalgrattale lubada ka teistel sõidukitel kasutada ühissõidukirada. Täiendavalt on ühissõidukiraja kasutamist laiendatud eritalituse sõidukile ja täiselektrilise veoajamiga elektriautole. Muudatusega soovitakse populariseerida elektrisõidukite kasutamist. Ühtlasi on eesmärk kiirendada väljakutse teenindamiselt tagasi sõitva eritalituse sõiduki (näiteks päästeasutuse auto) jõudmist päästeasutusse, et olla valmis uute väljakutsete teenindamiseks (näiteks täiendada varustust).
Muudatusega leevendatakse registreerimistunnistuse kaasaskandmise kohustust isikutele, kelle andmeid ei ole kantud sõiduki omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana liiklusregistrisse. Sel juhul on võimalik Eestis registreeritud sõidukiga liikluses osalemisel asendada registreerimistunnistust koopiaga. Vastava võimaluse loomine vähendaks võimalikke pettusi, kus andes sõiduki kasutamisel originaalregistreerimistunnistuse ja autovõtmed kolmandale isikule, müüb see isik sõiduki edasi heausksele ostjale või registreerib sõiduki kellegi teise nimel. Sellised olukordi on esinenud näiteks autorendi või -müügi või ka eraisikutevaheliste lepingute puhul.
Algaja juhi tunnusmärgi ehk niinimetatud vahtralehe kasutamine muutub vabatahtlikuks. Järk-järgult on loobutud algajatele juhtidele kehtestatud liikluspiirangutest (näiteks kiirusepiitang 70 km/h) ja mootorsõidukijuhi koolituse kvaliteedi paranemise tulemusena ei ole algaja juhi tunnusmärgil teisi juhte hoiatavat eesmärki, mis on õppesõiduki tunnusmärkidel. Algajad juhid, kes soovivad sõidukil kasutada algaja juhi tunnusmärki, võivad seda edasi kasutada.
Muudatusega piiratakse kolme- ja neljarattalise mopeedi liiklemist jalgrattarajal ning jalgrattateel, kuivõrd kolme- ja neljarattalised mopeedid on enamjaolt oma laiuselt võrdsed väikse sõiduautoga. Seega ei sobi sellised sõidukid ehituslikult jalgrattarajal ja jalgrattateel liiklema, kuna viimased ei ole üldjuhul laiemad kui poolteist meetrit (tihti ei ületa jalgrattaraja laius ühte meetrit). Samuti suurendatakse neljarattaliste mopeedi (niinimetatud mopeedauto) juhi vanuse alammäära 16. eluaastani. Tulenevalt oma ehituslikest omadustest (enamjaolt on neil rool, käigukast ja kinnine kere) on neljarattalised mopeedid sarnased autodega ja võrreldes kaherattaliste mopeedidega kujutavad liikluses suuremat ohtu. Seetõttu on ka juhi vastutus suurem.
Välisriigis väljastatud juhilubade kasutamist Eestis lihtsustatakse. Selleks loobutakse rahvusvahelise juhiloa nõudest juhul, kui juhiloale on tehtud kanded kas ainult ladina trüki- või kirjutuskirjas või selliselt korratud ning juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus on isikul. Ühtlasi võimaldatakse nendel juhtudel, kui juhiluba ei vasta nimetatud nõuetele, kasutada alternatiivina rahvusvahelisele juhiloale ka notariaalselt kinnitatud tõlget, kui juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus isikul on.
Lehekülg 7066 / 9220
