Menu

.      

13 protsenti eestimaalastest satub võõrsil liiklusavariidesse

  • Kirjutas BNS

Uuringust selgus, et isiklikku või rendiautot on välisriigis kasutanud 71 protsenti Eesti inimestest. Seega on teistes riikides autoga sõitmine vägagi populaarne. Paraku näitab seda ka liiklusõnnetuste arv. Uuringust ilmnes, et koguni 13 protsenti välisriigis autot juhtinud Eesti inimestest on osalenud liiklusõnnetuses, kas siis õnnetuse põhjustaja või kannatajana.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul on välisriigis auto juhtimine seotud märksa suuremate riskidega kui sama tegevus kodumaal. „Inimestele võivad olla harjumatud teise riigi teeolud, maastik, teistsugused teemärgistused ja liiklusmärgid, erinevad sõidukiirused ja sõidukultuur. Kui siia liita ka võõras riigis enda jaoks tundmatu rendiauto kasutamine, on juht kindlasti keerulisemas olukorras kui tavaliselt,“ selgitab Kukk.

Kuna paljud Eesti inimesed külastavad lähiriike isikliku autoga, pole ka imestada, et kaks kolmandikku liiklusõnnetustest juhtub enda autoga ja üks kolmandik rendiautoga. Samas näitavad rendiautodega juhtunud õnnetused seda, et inimestel on raske harjuda korraga nii teise riigi sõidukultuuri kui ka enda jaoks uue sõidumasinaga.

„Selgus ka see, et välisriigis juhtunud õnnetustest ligikaudu 70 protsendi põhjustaja oli Eesti elanik. Kõige enam juhtub välisriigis õnnetusi inimestega vanuses 45–54 aastat ja 25–34 aastat  - õnnetuses on osalenud vastavalt 18 ja 16 protsenti juhtidest,“ täpsustab Kukk. „Kõige vähem aga juhtub õnnetusi inimestega, kel vanust 55–65 aastat. Kuigi ka selles vanusegrupis kasutab välisriikides autot 60 protsenti vastajatest, on liiklusõnnetuses osalenud neist ainult viis protsenti.“

Ka If Kindlustuse kahjustatistika näitab, et üsna suur osa liiklus- ja kaskokindlustuse kahjudest toimub välisriikides – viimastel aastatel kummaski kindlustusliigis ligikaudu 10 protsenti kahjudest. 33 protsenti õnnetustest on juhtunud Soomes, 15 protsenti Rootsis, kaheksa protsenti Saksamaal, seitse protsenti Lätis ja kuus protsenti Norras.

„Liiklus- ja kaskokindlustus on kahtlemata hädavajalikud ka välisriikide külastamisel,“ rõhutab Martin Kukk. „Näiteks möödunud aastal põhjustas Eesti veokijuht Suurbritannias õnnetuse, kus kannatanud sõiduki kaasreisija tervisekahjustuste hüvitised ulatusid ligi 500 000 euroni. Aasta varem juhtus Soomes liiklusõnnetus, kus kannatanu sai tõsiseid tervisekahjustusi ja taastusravi kulude summa ületas 360 000 eurot. Sellised näited ei ole kindlasti igapäevased, kuid annavad selge pildi, et liiklusõnnetuste juures pole autode kahjud enamasti kõige tähtsamad ning inimeste ravikulud ja hüvitised võivad kujuneda märksa suuremaks.“

Eesti inimeste välisriikides juhtunud liiklusõnnetusi käsitlev uuring viidi läbi If Kindlustuse tellimusel tänavu suvel. Uuringus osales üle 1000 Eesti inimese ja selle korraldas ettevõte Inspired Communications.

20 PÄEVA ENIMLOETUD