Valitsus saab neljapäeval ülevaate valitsuse liikluskomisjoni tööst 2019. aasta teisel ja 2020. aasta esimesel poolaastal, millest nähtub muuhulgas, et eesmärk vähendada aastatel 2017-2019 liiklussurmasid jäi täitmata. 

Majandus- ja taristuminister esitab ülevaate valitsuse liikluskomisjoni tööst 2019. aasta teisel ja 2020. aasta esimesel poolaastal. Igal koosolekul anti komisjoni liikmetele ülevaade liiklusohutuse olukorrast riigis, riikliku liiklusjärelevalve tulemustest, karistuspraktikast ning järelevalve prioriteetide täitmise hetkeseisust.

Liiklusohutusprogrammi eesmärk kolme aasta keskmise liiklussurmade arvu vähenemise osas jäi täitmata. Kuigi jalakäijaid ja jalgrattureid hukkus vähem, kujunesid kolme aasta keskmised hukkunud mootorsõidukijuhtide ja mootorsõidukis sõitjate arvud piirarvust kõrgemateks.

Seadusloome osas arutas komisjon liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu ning mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi rakendamist.

Seoses elektritõukerataste kiire ja rohke levikuga on kerkinud vajadus nendega liiklemise reeglite kehtestamiseks. Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi rakendamise väljatöötamiseks moodustatud töögrupp esitleb korduvrikkujatele suunatud veapunktisüsteemi kontseptsiooni 2020. aasta oktoobris.

Justiitsministeerium koondas kokku võimalikud tegevused joobes juhtimise vähendamiseks. Maanteeamet viis läbi uuringu korduvrikkujate osalemisest liiklusõnnetustes ja liiklusõnnetuste põhjustamisel. Liikluses käitumise uuringute tulemustest inspireeritult koostati sekkumisprogramm autokoolidele, et teadvustada juhilubade taotlejatele impulsiivsusest tulenevaid riske liikluses, andes osalejatele personaalset tagasisidet.

Maanteeameti kiiruste töögrupp tegi ettepaneku määrata suurimaks kiiruseks Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigul 120 km/h, kuna lõigul on mitmetasandilised ristmikud ning muutuvteabega kiiruspiirangu märgid, mis võimaldavad kiirust muuta vastavalt liiklus- ja ilmastikuoludele.

Sarnaselt Soome ja Rootsiga rajati pilootprojektina esimene keskpiirdega teelõik Tallinna-Rapla-Türi tugimaantee Kirdalu-Tagadi lõigule, et vähendada kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga.

Riigikantselei teenusedisaini programmi arutelude ja edukalt läbi viidud eksperimendi tulemusena kavandab siseministeerium väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muudatust, mille kohaselt saab sõidukiirust ületanud juht valida, kas maksta mõjutustrahv või täita muu seaduses sätestatud mõjutusmeede, näiteks rahunemispeatus.