. 
VOLIKOGU • Teisipäeval, 21. veebruaril toimus Antsla vallavolikogu istung. Päevakorras oli kümme punkti, istungi alguses oli kohal 12 volikogu liiget, puudus üks.
Teisele lugemisele läks 2017. aasta eelarve, mis kinnitati küll 12 poolthäälega, aga millele eelnes paar repliiki ja küsimust. Tõstatati küsimus, kas 2017. aastal oleks võimalik ära teha juba mitu korda räägitud vana eterniidi kokkukogumise aktsioon. Pearaamatupidaja juhtis tähelepanu, et jäätmekäitluse kulureal kajastuv märgatav tõus on seotud just nimelt sellega.
Sama üksmeelne ei olnud volikogu kaasava eelarve tulemuste kinnitamisel. Eelarvesse on planeeritud selleks 10 000 eurot, ettepanekute tegemise aeg oli 9.–23. jaanuarini. Kinnitamist vajas otsus, mis eraldaks laste mänguväljaku rajamiseks Antsla linnas 5000 eurot ja Antsla gümnaasiumi spordisaali elektroonilise tabloo soetamiseks samuti 5000 eurot. Need ettepanekud said rahvahääletusel kõige rohkem hääli. Tulemused kinnitati 11 poolt- ja ühe vastuhäälega.
Eelmisel aastal uppus Eestis kokku 46 inimest, neist 7 jääl kalastades.
Kalameeste jaoks on äärmiselt oluline teada, mida turvalisuse tagamiseks jääle kaasa võtta ja kuidas õigesti käituda, kui on juhtunud õnnetus. Enne jääle minemist tasub olla kindel, et kõva külm on püsinud vähemalt nädalapäevad ja veenduda jää paksuses.
Loe nõuandeid, mida tuleks jääle kaasa võtta ja mida ennetavalt teha, et võimalikust õnnetusest eluga pääseda:
Kaela riputatavad jäänaasklid on asendamatud abivahendid jääaugust väljaronimisel.
Vile või helisignaali vahendiga saad ennast hätta jäädes kuuldavaks teha.
Vastupidav ja piisava pikkusega päästenöör pane seljakoti küljetaskusse ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää vajudes saad heita nööri enda abistajale.
Seljakotis tasub hoida veekindlatesse kilekottidesse pakitud vahetusriideid. Kott aitab jääst läbi vajumisel püsida ka veepinnal.
Ära kanna kummikuid. Vette kukkudes ei saa neid jalast ära ja siis on raske jääaugust välja ronida.
Hoia veekindlas kotis laetud mobiiltelefoni, millega abi kutsuda.
Koos kaaslastega minna on lõbusam ja ka ohutum, kuivõrd esimene abistaja on lähemal. Mitmekesi jääl liikudes hoia eespool minejaga distantsi.
Talvisel ajal juhtuvate veeõnnetuste tagajärgi raskendab vee madal temperatuur. Jääkülma vette kukkunud inimest tabab kiire alajahtumine, mis muudab ta tegutsemisvõimetuks. Ka tugevamal mehel on pääsemiseks aega maksimaalselt 15 minutit.
Mida teha, kui juhtub õnnetus:
Nähes uppujat helista kohe hädaabinumbril 112 ja teata, kus oled ja mis on juhtunud.
Iseseisvalt abi andma asudes lähene inimesele mööda tema jälgi. Viimased 10 meetrit liigu roomates ja oma keharaskuse hajutamiseks kasuta abivahendeid (suusad, kelk, kepp jms). Enda ja jääaugu serva vahele peab jätma umbes mehepikkuse vahemaa, kuhu tõmmata abivajaja. Hättasattunule tuleb ulatada „käepikendus“ – jope, nöör, kepp, suusk vms.
Tõmmanud kannatanu jääle, tuleb kuni kindla pinnani või tugevale jääle jõudmiseni tema ja enda vahele jätta inimesepikkune turvatsoon, sest muidu võib jää kahe inimese raskuse all uuesti murduda.
Ise läbi jää vajumisel säilita rahu ja hüüa kõva häälega appi või puhu vilet.
Veest väljaronimiseks pööra end näoga tuldud suunda. Toeta käelabad, -randmed ja küünarnukid õlgade laiuselt jääle, seejärel tõsta oma jalad võimalikult veepinnale ning keharaskust jääle toetades ja jalgadega ujumisliigutusi tehes liiguta ennast jää peale tagasi.
Jääl olles rulli ennast tuldud teed tagasi kalda poole.
Võimalusel vaheta märjad riided kiiresti kuivade vastu ja otsi sooja.
Ka paksul jääl liikudes on uppumisohu vältimiseks kasulik arvestada, et voolavas veekogus on jää alati õhem kui kinnises veekogus. Samuti on jää õhem suubumis- ja allikakohtades, sildade juures ning kõrkjate ümbruses.
Põhjalikuma info jääohutuse kohta leiad päästeameti interneti teemalehelt http://www.veeohutus.ee/.
Lehekülg 953 / 1382
