Menu

Perearstikeskused üle arstide peade

Praegune perearstikeskuste, uue nimega tervisekeskuste rajamine Euroopa Liidu raha eest käib üle perearstide peade, mis on kummaline ja lubamatu. Kui keskustes hakkavad tööle perearstid ning nende rajamine puudutab eelkõige just perearstide tegevust, siis peaks keskuste loomisel arvestama algusest peale perearstide vajaduste ja soovidega.

Aeg näitab, et perearstide tegevust on juhitud juba algusest peale üle perearstide peade. Kui Eesti perearstide süsteemile paarkümmend aastat tagasi üle läks, siis lammutati senised keskused – polikliinikud ning perearstid kamandati kohustuslikus korras ettevõtjateks, kes pidid endale ise ruumid leidma ja need sisustama. Arstid võtsid oma tegevuse arendamiseks laenu ning remontisid ja sisustasid nõuetekohased ruumid. Mõned arstid on ruumid omale lausa välja ostnud. Nüüd, kui kõik investeeringud tehtud ja arstid on saanud lõpuks tööle hakata, öeldakse neile, et kõik seni tehtu tuleb maha jätta ning kambakesi uuesti ühte kohta kokku kolida.

Möödunud aastal Võru linnavalitsuse juures toimunud kohtumisel rääkisid perearstid ise, et neil pole mingit soovi praegustest ruumidest välja kolida. Uue, perearstidele mõeldud tervisekeskuse plaani suhtusid nad väga umbusklikult. Tekib küsimus, kas Euroopa Liidu raha, mida Eesti peale on tervisekeskuste rajamiseks ette nähtud 85 miljonit, on ikka mõistlik kasutada uute keskuste rajamiseks. Perearstide jutust tuleb välja, et nemad eelistaksid selle raha kasutamist olemasolevate keskuste parendamiseks.

Nii sotsiaalministeeriumi kui ka haigla töötajad on rääkinud, et keskusi on vaja selleks, et noored perearstid ei taha tulevikus enam iseseisvalt töötada ja eelistavad juba valmis keskusi. Perearstikeskuste projekt tuginebki uuringutele, mis vaatavad 20-30 aastat ette. Samas ei tea hetkel keegi täpselt seda, mida eelistavad noored arstid 20-30 aasta pärast. Uusi keskusi annab alati tulevikus juurde rajada, kuni selle ajani võiks toetada olemasolevaid perearste ja arvestada nende soovidega.