Menu

„Lasva järve tulemuusika” – kaheksa aastat häid emotsioone

Foto: MAARJA KAIVKONTSERT • 17. augustil toimus „Lasva järve tulemuusika”. Tänavu oli see juba kaheksas kord, mil Lasva järve kallas inimestega täitus. Mainimist vajab veel ka see, et Lasva vald sai 20aastaseks. Rand oli rahvast täis, kontserti olid kuulama tulnud inimesed nii omast vallast kui ka mujalt. Teiste seas oli ka soomlasi ja taanlasi.

Miks siis korraldatakse sellist üritust? Mõte on selles, et „Lasva järve tulemuusika” tähistab justkui vabariigi taasiseseisvumispäeva, sest see toimub päev-paar enne 20. augustit. Teine põhjus on, et see tähistab suve lõppu. Inimesed, kes Lasvast pärit, tulevad külla, saavad kokku. On tore pakkuda neile üks selline armas üritus, mis on pealegi veel tasuta. Inimesi on tore kodukanti tagasi tuua, ehk soovivad nad siis tulevikus seal jälle elama hakata.

Alati toimub laienemine

Foto: MAARJA KAIVIga kord leitakse midagi, mida „Lasva järve tulemuusikale” juurde panna. Näiteks oli sel aastal juba kolmas kord kasutatud kaheksakanda, mis on Eesti rahvussümbol, ja oli ka niinimetatud õnnetäht, kuhu külastajad said oma õnneküünlaid asetada. Seal sai oma soovi soovida ja seejärel saadeti täht järvele. Täht peaks aasta jooksul kõik soovid täitma. Rahvale meeldib idee õnnetähest väga – seda näitab ka asjaolu, et tänavu oli neid tähti kokku kolm.

Ka järvele asetati küünlaid. Eelmised seitse aastat on küünlad järve läänekaldale läinud, sellel aastal aga millegipärast idakaldale. Koos tähtedega oli järvel 700 küünalt.

„Tulemuusika korraldamise idee sai alguse 2004. aastal, kui tõin Võrust võidutule jaanipäeval Lasvale. Jalutasin randa ja nägin, kuidas igaühel oli oma lõke. Kuulsin, mida inimesed rääkisid, ja siis mõistsin, kui fantastiliselt kajab heli üle veekogu. Tekkis idee, kuidas tuleksid kokku kaheksa paati, igaüks erinevast ilmakaarest, ja tooks tuld järve keskele. Et oleks nagu väikene Leigo üritus. Selle mõttega läksin toonase vallavanema juurde (Jüri Nassar – toim). Suutsin selle mõtte temassegi süstida ning hiljem kiitis ta selle heaks ja lasi proovida. Algselt oli mõte kasutada oma piirkonna inimesi. Esimesel aastal jätkus pidu Lasva rahvamajas, mis kahjuks ei tundunud kohane, ja järgnevatel aastatel jätsime ära,” sõnas ürituse üks eestvedajaid Silja Vijar.

Tagasi juurtesse!

Tansturühm Vurr. Foto: MAARJA KAIVPeo avasõna võttis vallasekretär Valeria Litvinenko. Kui rääkida kuulsatest inimestest, siis kaheksa aasta jooksul on tuntud inimestest Lasva järvel esinenud nii Indrek Kalda, Sirje ja Väino Puura, Boris Lehtlaan, Jassi Zahharov, Tajo Kadajas kui ka Nele-Liis Vaiksoo. Tänavu esines Aita Kaaver, kes on vabakutseline laulja ja lauluõpetaja. Ta on töötanud 17 aastat Turu ülikoolis lauluõpetajana ja elab praegu Lasva vallas. Aita kohta öeldi tagasisidena, et tal on vapustav hääl. Veel esines Karl-Markus Kaiv, kes õpib Tartu Karlova gümnaasiumi muusikaklassis ja mängib kooliorkestris. Ta on laulnud nii ooperis „Werther” kui ka muusikalis „Helisev muusika”. Ta on käinud üleriigilisel meeste lauluvõistlusel, kus saavutas kaks aastat tagasi kolmanda koha. Lõuna-Eestis sai ta esimese koha. Uueks hooajaks on teater Vanemuine Karl-Markusele juba uued pakkumised teinud. Selle 12aastase poisi hääl on suure töö tulemus – ta on esimene sopran Tartu Poistekooris. Karl-Markuse kohta öeldi, et ta on teine Toomas Uibo. Kolmandana astus üles Janari Jorro, kes on lõpetanud Heino Elleri nimelise muusikakooli ja jätkab oma õpinguid Tallinna muusikaakadeemias. Ta on esinenud mitmetes muusikalides ja laulnud Vanemuise ooperikooris. Janari laulis Lasvas Valgre loomingut ja tema esituses oli seda väga hea kuulata. Lauljaid olid saatma tulnud ka kontsertmeistrid. Kandlel mängis rahvalikke viise Sander Karu, kes on ansamblist Simmaniduo. Samuti sai näha Lasva tantsurühma Vurr küünaldega tantsimist. Lauljad on kõik juurtega Lasva vallast. Nad kutsuti esinema, et väärtustada oma kodukandist sirgunud tähti.

„Oli meeldiv üllatus, et oma kohalikud üllatasid,” nentis Silja Vijar.

Repertuaarides kõlasid lood vabast loodusest, kodust, suvest, armastusest ja seda kõike eesti keeles. Nagu ütles Aita Kaaver, siis kodud sünnivad armastusest. Väärtustati eelkõige oma ja ehtsat.


Tasuta üritus  

„Lasva järve tulemuusikat” toetasid Lasva vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. „Kontsert on seepärast tasuta, et vald tahab näidata oma olemasolu. Siia võib tulla, siin on hea olla ja elada,” kommenteeris Silja Vijar seda, miks pakutakse nii ilusat kontserti rahvale ilma rahata.

Külastajad on küsinud, miks ei ole sellisel üritusel puhvetit? Vastus on imelihtne – et oleks rahulik vaatemäng. „Regulaarsetel käijatel on oma veepudel kaasas. Kohalik kauplus on lahti ja on nõus seda olema kauem. Peaasi on see, et järve rannas oleks hea ja rahulik olla. Iga inimene saab ju endale miskit meelepärast kaasa võtta,” tõdeb Silja Vijar.

Järgmiseks aastaks on ka juba idee olemas. Nimelt soovitakse „Lasva järve tulemuusika” päeval pärandkultuuri väärtustamiseks teha täika, kus saaks osta-müüa-vahetada. Seal oleks päevapilet, mis sisaldab töötubasid, õnneküünalt ja hiljem rahvamajas toimuvat. Ka üks esineja, kes ei saanud sel aastal tulla, on nõus järgmisel aastal rahvale laulma tulema. Tegemist on ühe kuulsaima Eesti lauljaga. Kes see on – eks seda järgmine aasta näe!

Silja Vijaril oli väga hea meel selle üle, et üritus läks igati korda. „Tundsin suurt heameelt, kui inimesed tänasid, helistasid, meilisid, kallistasid. Pole negatiivset emotsiooni kohanud. Tunnen, et mu töö on sellega tasutud,” sõnas Vijar.

Jääme lootma, et Lasva järve tulemuusika jätkab oma traditsiooni ning suudab inimesi ikka ja jälle millegagi üllatada!