Maavanem Ülo Tuliku sõnul on turismis kõige olulisem piirkonna eripära säilitamine. „Kui tahame, et 2015. aastal oleks Võrumaa atraktiivne puhkepaik, peavad oma sõna eripärase toote arenduses ütlema ka tegijad,” lisas ta.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul võiks Soomet külastavate turistide arv meile heaks sihiks olla.

„Kuigi nii sise- kui ka välisturistide ööbimiste arv Võrumaal on kasvanud, peab välisturistide arvukuse oodatust tagasihoidlikum kasv tähelepanelikuks tegema. Kas on tegemist ühendusteede katkemise või kvaliteedi langusega,” arutles ta ning rõhutas, et kvaliteedi ja hinna suhet on vaja parandada.

EAS rahastab aastatel 2007-2013 Eesti tutvustamist välismaal: messidel osalemist, kampaaniaid, tööd ajakirjanikega, turu-uuringuid ja trükiseid.

Mutso tunnistas, et infosüsteemi arendamine on veninud. „I-punktid jäävad, kuid soovime info levitamist laiendada. Tahame turismiinfot tulevikus tanklates, postimajades ja mujal pakkuda,” täpsustas ta.

Mae Pindmaa Pintmanni unehoiukeskusest rääkis, et tervis oleneb 50 protsenti elustiilist. „Liigume vähe, sööme suhkru- ja rasvarikkaid toite, tarbime palju ravimeid,” loetles ta inimeste olulisemaid möödalaskmisi.

Kas eelistada puhkamiseks spaad või aktiivset tegevust? Toomas Lelov OÜst City Bike leidis, et spaa on laiskadele, kuid pärast füüsilist pingutust sobivad sealsed protseduurid lõdvestuseks kõigile. „Jalgrattasõidud ja teised aktiivsed alad peaksid elustiiliks saama,” soovitas Lelov.

„Pärandit tuleb maksimaalselt esitleda. Haanjamehe talus puudus selle magnetit tugevdav lugu,” märkis Continuum Groupi tegevjuht Kristel Oitmaa.

Ta küsis, kas päranditurism peabki olema massidele. Ja vastas ise: „Kui me pärandit reklaamime, peab turist selle ka saama. Kui me ei soovi masse vastu võtta, tuleb seda vaoshoitumalt serveerida.”

Alvar Vodi Haanjameeste nõukojast tunnistas, et kuigi iga ressurss tahab hoidmist, pole üheski projektis öeldud, kuidas pärandit säilitada. Inimesed ise on üsna passiivsed. Ja miks rahvas peakski turismiärimeestele raha teenima, küsis Vodi.

Setu sootska Evar Riitsaare sõnul tuleb pärandkultuur kooliprogrammi võtta, sellega oleks tagatud järeltuleva põlvkonna kasvatamine pärandikultuuri vallas.

Riitsaar soovitas massikultuuri vastu seista, noortele kohalikku käsitööd õpetada ja maalähedasi riideid kanda. „Edukate ettevõtjate kohus on ka naabri pärandkultuuritegemisi finantseerida,” lisas ta.

Loodusele ei tohi haiget teha, muidu võib juhtuda nii nagu Piusa koobastega, kuhu külastajaid enam ei lubata. „Peame turistidele käe ette panema seal, kus loodus rahvast enam ei talu, ning kõiki looduskauneid kohti ei peakski massturismile avama. Soliidne oleks, kui turismitalunikud annaksid meile teda, kui palju kaitsealadel inimesi on ja mida nad seal teevad,” ütles looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht. Ta lisas, et paraku tulevad looduskaitsjad turismiga tegelejatele vaid siis meelde, kui mõni viit on viltu või prügikast üle ajab.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa tõdes, et turisminduses napib haritud tegijaid. „Maaülikoolis on piisavalt professoreid põllumajandushariduse andmiseks, kuid turismierialal pole Eestis ühtegi professorit, kuigi turismil on meie majanduses juba oluline osa. Aga kui ei ole õpetajaid, ei saa turismialast kõrgharidust anda,” lausus Raagmaa.

Paraku lahkuvad majutuskohtadest ka Võrumaa kutsehariduskeskuses turismieriala lõpetanud noored, sest neil ei ole tööks motivatsiooni. Paljusid ei rahulda töötasu.

Pühajärve puhkekeskuse tegevjuht Jüri Kork märkis, et just töötajad teevadki toote. „Me testime ise oma töötajaid, töötades nad arenevad ja millalgi osa lahkub. Inimeste liikumine ei ole paha ning osa minejatest on ka tagasi tulnud,” sõnas ta.

KOMMENTAARID

Anti Allas, Võru maavalitsuse arenguosakonna juhataja:

Konverentsil olid meie maakonnast seitsme-kaheksa suurema turismitalu ja kahe hotelli esindajad. Võib-olla näitab väga väike turismiettevõtjate osalus, et vaid nemad tahavad areneda.

Tiit Soosaar, Võrumaa turismiliidu juhatuse esimees:

Mulle on ka mõistatus, miks turismitalude esindajaid nii vähe tuli. Äkki pidasid nad üritust liiga elitaarseks.

Maakonna turismiliidul on 54 liiget ja neile maksis osavõtt vaid 400 krooni, teistele 1100. Tallinnas maksaks selline konverents ligi 4000 krooni.

Konverentsi põhieesmärgiks oli Võrumaale ja siinsetele turismivõimalustele tähelepanu tõmmata, meie tegemiste kohta väljastpoolt arvamusi saada ja pildile jääda. Meil olid osalejad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast.

Konverentsil selgus, et kõik arhailine müüb ja sellele tuleb edaspidi rohkem rõhku panna.

Meelis Mõttus, Metsavenna talu peremees:

Päranditurismi paneelis ei selgunud, kas õige pärand on 1000, 500, 100, 50 aasta vanune või hoopis see, mis jääb tänasest. Eks igaüks peab selle pärandi ära tundma ja Metsavenna talus on see olemas. Meie pärand on punkrite ja muu kõrval ka koolimaja, kust kolm direktorit Siberisse viidi. Talu külastajad mõistavad meie pärandit ja see kinnitab, et talu on õiges kohas.

Margit Utsal, Vaskna turismitalu perenaine:

Konverents kinnitas, et peame rohkem pärandkultuuri säilitamisele mõtlema, sest selle säilitamine ja edasikandumine on probleem. Pärandkultuuri edasikandjaid peaksid toetama nii riik kui ka omavalitsused.

Minu arvates oli konverentsi üheks eesmärgiks see, kuidas siia rohkem inimesi meelitada, sest üritus oli ikkagi väljapoole suunatud.

Turismihariduse diskussiooni kohta leian, et talud vajavad eelkõige töötajaid, mitte magistreid.