GÜMNAASIUMIREFORM • Võrumaa Omavalitsuste Liidu (VOL) üldkoosolekul jäid kõlama haridusega seonduvad teemad – õpetajate streik ja maakonna gümnaasiumivõrgu korrastamine. Keskhariduse tulevikustrateegiaid tulid omavalitsuste juhtidega arutama teiste seas haridusministeeriumi asekanstler, Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) tegevdirektor ja maavalitsuse esindajad.
Reedel kell 10 Võru vallavolikogu saalis alanud üldkoosolek algas rutiinselt – üksmeelselt ja küsimusteta kinnitati eelmise aasta eelarve täitmise aruanne, muudatused komisjonide koosseisus ning 2012. aasta tegevuskava ja eelarve. Võimalikust 43 esindajast oli koosoleku alguseks kohal 23 ehk napp kvoorum.
Maagümnaasiumite tulevik veel otsustamata
Arutelu aga elavnes, kui asuti valmistuma kohtumiseks ministeeriumi esindajatega. Vallavanemaid tegi murelikuks asjaolu, et õpetaja streik sunnib omavalitsusi koolitöö korraldamise kulud katma, kuigi tegelikkuses on õpetajate meelepaha suunatud riigile, kes nende tööd piisavalt ei väärtusta. Kohalolnute arvates on omavalitsused saanud asjatult pahameele osaliseks, sest kuigi nemad on õpetajate tööandjateks, lähtub üldhariduskoolides palk siiski riigi eraldatud rahast.
(Loe edasi ajalehest.)
PANGANDUS • Võru pangandust on järamas kärpe-
krokodillid, mis jätavad Swedbanki ilma uuest majast ja võivad SEB Panga lennutada uutesse ruumidesse endise Wõro Kommertsi niinimetatud klaasmajas.
Panganduses on krokodillid teinud halastamatut tööd juba viimased paar-kolm aastat, alates üleilmse finantskriisi ja sellele järgnenud masu aja algusest. Nii on üle Eesti suletud kümneid pangakontoreid, misjärel neid sularahaautomaatidega asendatud, siis aga automaadidki minema viidud ja asendatud need kord kuus käivate pangabussidega. Näiteks Antsla linnas pole alates möödunud aastast enam ühtki pangakontorit, Swedbanki asendab automaat ja SEB Panga teenuseid vahendab Eesti Posti kontor. See on vastupidine areng kümnekonna aasta taguse ajaga, mil pangad asutasid üle Eesti üksteise võidu kontoreid eesmärgiga kliente paremini teenindada.
TUNNUSTUS • Teisipäeva õhtupoolikul korraldas Võru linnavalitsus piduliku vastuvõtu Austriast Inns-bruckist kahe hõbemedaliga koju naasnud Rene Zahknale.
Tublide saavutuste eest sai Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi kümnendas klassis õppiv noormees Võru linnalt 500 euro suuruse auhinnaraha.
„Iga aeg vajab kangelasi. Ja sul on see kangelase aines olemas,” sõnas Võru linnapea Jüri Kaver, kui
ulatas kõigest 17aastasele Võru uuele laskesuusasangarile 500eurose hiigelsuure preemiatšeki.
Pidulikul üritusel võtsid sõna Võru spordikooli direktor Mare Lüüs, Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik, laskesuusaliidu president Aivar Nigol, samuti Merike Õun ning Sixten Sild Võrumaa Spordiliidust.
(Loe edasi ajalehest.)
Lehekülg 1 / 2
Kellele-millele tasuks loota, et elu Kagu-Eestis paraneks?
(1184 Vastajat)
Loe veel tänasest ajalehest
Kalle Palling kirjutab arvamusküljel sellest, kuidas vähendada küttearveid. • Möödunud nädal 70 aastat tagasi. • Lastele Võrukaela horoskoop. • Telekava. •
Suusatamine tervisespordina
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis: • suusatamine sobib igas vanuses inimestele; • suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele; • suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii üla- kui alajäsemeid ja siseelundeid. Suusatamine on üks väheseid alasid, kus on üheaegselt koormatud ligi 90 protsenti lihastest; • suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400–1000 kcal tunnis; • suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks; • suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk; • vigastuste risk suusatamisel on madal; • suusatada võib ka kõrges vanuses – selliseid spordialasid on vähe.