EESTI ELU

Elektrilevi hoiatab: petturid valetavad arvestite vahetamise kohta

Elektrilevi hoiatab: petturid valetavad arvestite vahetamise kohta

Elektrilevi juhib tähelepanu taas hoogu koguvatele petukõnedele, kus kurjategijad kasutavad arvestite vahetamise ettekäänet, et petta inimestelt välja isikuandmeid ja raha: võrguettevõte rõhutab, et legitiimsed elektritööd toimuvad täiesti teiste põhimõtete järgi.

"Kõige olulisem on teada, et Elektrilevi ei küsi kunagi kliendi isikoodi, raha, aadressi, e-posti, sisselogimist ega arvestivahetuse puhul ka digiallkirjastamist," ütles Elektrilevi mõõtesüsteemide paigaldusjuht Mihhail Mostovštšikov. "Meie teame kliendi aadressi ja võrgulepingu omanikku ning teeme tööd üldjuhul nii, et keegi ei pea ka kodus olema. Kui tegemist ei ole kliendi enda tellitud arvestivahetusega, siis see teenus on kliendile tasuta."

Enne planeeritud arvestivahetust saadetakse kliendile teavitav e-kiri. Planeeritud arvestivahetuse käigus võtab kliendiga ühendust Elektrilevi elektrik, kes ütleb oma nime ja kõne eesmärgi. Elektrik teab alati, mis aadressile ta peab tulema, mis seerianumbriga kliendi arvesti on ja ta teab ka kliendi täisnime. Elektriku ülesanne on leppida kliendile sobiv aeg, kuna arvestivahetusega kaasneb lühiajaline voolukatkestus.

Elektrikul on alati kaasas töötõend Elektrilevi nimel koos pildiga. Peale arvestivahetust laekub kliendi e-posti aadressile tehtud töö teatis digitaalsel kujul.

Elektrilevi kaasab partnereid rikete lahendamiseks ja klienditellimuste täitmiseks, sealhulgas uute arvestite paigaldamiseks ja peakaitsmete vahetamiseks. Tasulise teenuse puhul lisandub maksumus järgmisele arvele - kunagi ei küsita ülekannet, sularaha ega isiklikke andmeid.

"Meil on vajalik ligipääs arvestile, mitte kliendi andmetele," rõhutas Mostovštšikov. "Võrgulepingu sõlmimiseks vajalikke detaile vahetame e-maili teel. Meie töötaja e-posti aadress on alati lõpuga @elektrilevi.ee - isiklikke e-posti aadresse meie töötajad ei kasuta."

Elektrilevi kutsub kliente üles olema ettevaatlikud ja kahtluse korral helistama otse ettevõtte klienditeeninduse numbrile 777 1545 või pöörduma e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, mis haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 000 alajaama. Ettevõte pakub elektrivõrguteenust ligi 533 000 kliendile üle Eesti. Jaotusvõrgu ettevõttena tagab Elektrilevi elektri varustuskindluse kõigile elanikele ja ettevõtetele Eestis. Ettevõttes töötab üle 850 spetsialisti, kelle eesmärk on olla klientidele ja ühiskonnale usaldusväärne partner elutähtsa teenuse tagamisel.

Kohus ei luba Nursipalu harjutusväljale 30 meetri laiusi teekoridore

Kohus ei luba Nursipalu harjutusväljale 30 meetri laiusi teekoridore

Tallinna ringkonnakohus otsustas tühistada raieload Nursipalu harjutusväljale 30 meetri laiuste teekoridoride sisseraiumiseks ja kändude väljajuurimiseks, vahendab Postimees. FOTO: Aigar Nagel

Ringkonnakohus selgitas, et kuigi nii Nursipalu harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaate aruandes kui ka Natura eelhinnangus on arvestatud kuni 30 meetri laiuste teekoridoride raadamise vajadusega, ei nähtu millestki, et see oleks vajalik harjutusvälja eesmärgipäraseks kasutamiseks või harjutusvälja alale kavandatud teedevõrgu ehitamiseks.

Ringkonnakohus otsustas seega jätta rahuldamata keskkonnaameti apellatsioonikaebuse ning muutmata Tallinna halduskohtu raielubade tühistamise otsuse.

"Eeltoodud olukorras ei saa pidada riigikaitselist huvi looduskaitselisest huvist selgelt kaalukamaks, mistõttu tuleb vaidlustatud raieload tühistada osas, millega keskkonnaamet andis loa kavandatavate teekoridoride tarbeks metsa raadamiseks laiemas ulatuses kui 15 meetrit," seisab otsuses.

"Sisuliselt tähendab see kohtuvõit, et kuigi teekoridoris võeti mets maha, ei või seal kände juurida laiemalt kui 15 meetrit ja 30 meetri laiuseid teid ei saa teha. Ulatuses, mis on laiem kui 15 meetrit, kasvab teekoridori mets tagasi," tõlgendas kohtuotsust MTÜ Meie Nursipalu vedaja Maarika Niidumaa.

Otsus pole jõustunud ning keskkonnaamet pole veel otsustanud, kas kaebab kohtuotsuse edasi riigikohtusse.  

Ametiühingute juht peab miinimumpalga kaotamise ideed ohtlikuks

Ametiühingute juht peab miinimumpalga kaotamise ideed ohtlikuks

Ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Kaia Vask leiab, et miinimumpalga kaotamise või isegi selle regionaalse varieerimise idee on väga ohtlik.

"Hiljuti tuli väikeettevõtjaid ühendav Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) välja ettepanekuga kaotada Eestis üleriigiline miinimumpalk või asendada see piirkondlikega. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina pean seda ideed väga ohtlikuks. Just väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes pole töötajad tööandja omavoli eest sama hästi kaitstud kui suurtes firmades," kirjutab Vask EAKL-i kodulehel.

Miinimumpalk pole Vase sõnul loodud ettevõtjate kiusamiseks, vaid vajalik selleks, et ükski inimene ei peaks täiskohaga töötades elama vaesuses.

"Võiks ju arvata, et Eestis on palga maksmisega kõik korras. Kahjuks ei vasta see tõele. Paljud töötajad jäävad oma rahast ilma ja seda juhtub tihti. Tööinspektsioon nimetas 2024. aasta üheks silmatorkavamaks trendiks töövaidluste kasvu, eriti palju rikkumisi esines väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Neis kas viivitati töötasude maksmisega või jäeti need üldse maksmata. Nõuete kogusumma ulatus 18,2 miljoni euroni," meenutab Vask.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD