Rahva hääl … või rahva häälestus?

Kohalikus poliitikas keeb jälle elu. Valimised on käes, see aeg, mil iga poliitik muutub järsku rahvameheks ja iga rahvamees rahvaks, kellele meelde tuletatakse, et „iga hääl loeb”. Mõni hääl loeb isegi eriti, kui see tuleb koos väikese kingitusega, olgu selleks siis pudel, lubadus või soojad sõnad, mis hommikuks ununevad nagu eilne peavalu.

Kandidaadid käivad ukselt uksele, taskus rohkem lubadusi kui eelarves sente. Ühed lubavad kõigile töökohti, teised tasuta internetti ja kolmandad lihtsalt „head tuju ja väikese lonksu märjukest peale”. Ja rahvas? Rahvas noogutab, sest kes see ikka tasuta meeleheast ära ütleb.

Õhtuks on kõigil suu magus ja meel veel magusam. Valimiskast täitub, pudelid tühjenevad ja lubadused rändavad taas sinna, kus nad kõige paremini säilivad – paberile.