On jälle see aeg, kus maailm täitub korraga kahe suure tundega. Esiteks emaduse ülistamise ning teiseks Euroopa päästmisega. Emadepäev ja Euroopa päev on kaks püha, mille vahel on rohkem ühist kui esmapilgul paistab. Mõlemad põhinevad ideel, et keegi suurem ja targem hoolitseb meie eest isegi siis, kui me ise eriti hakkama ei saa. Vahe on vaid selles, et ema vähemalt ütleb otse, kui rumalusi tehakse. Euroopa seevastu räägib pehmelt, koostöiselt ja kümnes ametlikus dokumendis korraga. Kui elekter kallineb, on see rohepööre. Kui tööstus lahkub, on see üleminek. Kui inimesed muutuvad vaesemaks, nimetatakse seda kohanemiseks. Sõnad on tänapäeva poliitika kõige taastuvam ressurss. Euroopa idees on midagi sügavalt emalikku, sest ta õpetab jagama, manitseb kaklejaid ning saadab raha neile, kes lubavad järgmisel korral paremini käituda. Mõni liikmesriik meenutab seejuures teismelist, kes laenab taskuraha, lõhub toa ära ja süüdistab siis kasvatust.
Ka Eesti on kummalises vanuses. Me tahame olla põhjamaine digiriik, aga vihastame endiselt parkimistrahvide, automaksu ja piimapaki kolmesendise hinnatõusu pärast. Me räägime julgelt julgeolekust, kuid kardame vaikides tulevikku, kus inimene peab töötama kauem, maksma rohkem ja lootma vähem. Kõik see toimub ajal, mil avalik debatt meenutab järjest rohkem köögitüli pärast perekondlikku juubelilauda, kus kõik räägivad korraga, aga keegi ei kuula. Emadepäeval tänatakse emasid tingimusteta armastuse eest, aga ühiskond ise muutub järjest tingimuslikumaks. Ole edukas, aga tagasihoidlik, samas ole ettevõtlik, aga ära teeni liiga palju. Me räägime vaimsest tervisest rohkem kui kunagi varem, ent inimestel on üha vähem tunne, et nad tohivad eksida. Euroopa päev tuleb tänavu taas kõnede, lippude ja kontsertidega. Räägitakse ühtsusest ajal, mil pooled eurooplased tunnevad, et neid ei kuulata, ning teine pool kardab, et kuulatakse valesid inimesi. Demokraatia suurim probleem pole praegu mitte äärmuslus, vaid väsimus, sest inimesed ei usu enam suuri ideid, nad tahavad lihtsalt, et arved saaks makstud ja lapsed turvaliselt kooli.
Võib-olla ongi emadepäev ausam püha kui Euroopa päev, sest ema ei luba ideaalset maailma. Ta ütleb lihtsalt: pane jope selga, väljas on külm.
