EESTI ELU

Uuring: valdav enamus ei ole peaministri tegevusega jätkuvalt rahul

Uuring: valdav enamus ei ole peaministri tegevusega jätkuvalt rahul

Valdav enamus ei ole peaminister Kristen Michali tegevusega jätkuvalt rahul, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös iga kuu korraldatud küsitlusest. 

Viimaste tulemuste põhjal arvab 29 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 66 protsenti vastajatest leiab, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

25 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 59 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Reformierakonna liider Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et valitsuserakondade toetus valijaskonnas hakkas langema pärast 2023. aasta riigikogu valimisi, kui moodustati Kaja Kallase kolmas valitsus ning see on püsinud erakordselt madal seni.

"Hiljuti toimunud valitsusremont muutis valitsuse kandepinna valijaskonnas ahtamaks, kui ta kunagi varem on Eestis olnud. Me paistame siin ka teiste demokraatlike riikide kontekstis väga teravalt silma erakordselt madala valitsuserakondade toetuse tasemega," märkis Mölder. 

Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu

Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu

Viivitamatu ohuteavituse terviksüsteemi EE-ALARMi esimene suuremahuline test tõi välja tehnilised kitsaskohad ning nüüdseks on selgunud, et osad ohusireenid ei käivitnud riist- ja tarkvara probleemide tõttu. FOTO: Aigar Nagel

14. mai ohuteavituse test andis hädavajalikku infot süsteemi kohta ning selle toel leiti üles mitu probleemi, mis poleks väikesemamahulises testis pruukinud välja tulla. Peamised probleemid olid seotud sireenivõrgustiku osalise käivitumisega. Esmane diagnostika näitas, et käivitusteate võtsid vastu 84 sireeniposti. Praeguseks on teada, et õigeaegselt või hilinemisega käivitus lõpuks 70 sireeniposti. Tootjaettevõttega tehtud analüüs näitas, et põhjus oli nii riist- kui ka tarkvaras. 

Liikluskomisjon toetas pikemate autorongide teedele lubamist

Liikluskomisjon toetas pikemate autorongide teedele lubamist

Valitsuse liikluskomisjon kiitis teisipäeval heaks senisest pikemate autorongide Eesti teedele lubamise. FOTO: Aigar Nagel

Kui praegu on Eesti teedel lubatud autorongi maksimaalseks pikkuseks 18,75 meetrit, siis uue korra järgi saaksid sõita standardsete haagistega ka kuni 25,25 meetri pikkused autorongid.  

Ohutuse tagamiseks lubatakse pikemad autorongid teedele vaid eriloa alusel ning üksnes kindlatel marsruutidel, kus tee- ja liiklusolud seda võimaldavad. Eriloa tingimustena seatakse täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamisele, erivõimsusele, rehvidele ja keskkonnanormidele. Lisaks on eriloa väljastajal võimalus seada ajalisi ja kellajalisi piiranguid jms.   


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD