EESTI ELU

Neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

Neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

Liialt suur töökoormus tekitab stressi igas neljandas töötajas ning 23 protsenti töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales enam kui 6500 töötajat üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et küsitluses osalejate rahulolu oma tööeluga on aastaga langenud kuus protsendipunkti. Samuti on kolme protsendi võrra vähenenud rahulolu majandusliku olukorra ja samas ulatuses vaimse tervisega. Oma majandusliku olukorraga on rahul vaid veidi üle veerandi ehk 26 protsenti vastajatest, seevastu ligi pooled ehk 42 protsenti ei ole sellega rahul. Rahulolu pere- ja sõprussuhetega ei ole muutunud ning nendega on endiselt rahul enam kui pooled töötajad.

Uimastite ja alkoholi tarvitamine on noorte seas vähenenud

Uimastite ja alkoholi tarvitamine on noorte seas vähenenud

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas reedel 2024. aastal 15–16-aastaste õpilaste seas korraldatud Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) tulemused, mis näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine vähenenud.

Erandiks on e-sigarettide tarvitamine – võrreldes 2019. aastaga on viimase 30 päeva jooksul veipinud noorte osakaal suurenenud. Eriti silmatorkav on muutus tüdrukute seas, kelle hulgas on see näitaja enam kui kahekordistunud: iga kolmas tüdruk oli viimase kuu jooksul e-sigaretti tarvitanud. Noored hindavad alkoholi ja e-sigarette, aga ka teisi uimasteid kergesti kättesaadavaks. 

Valitsus kinnitas lõhkeainetehase loomise plaani

Valitsus kinnitas lõhkeainetehase loomise plaani

Hanno Pevkur FOTO: Aigar Nagel


Valitsus andis rahandusministrile volituse luua äriühing, mille ülesandeks saab sõjalise lõhkeainetehase rajamine Eestisse; uus ettevõte nimega Hexest AS asutatakse lähinädalatel ja antakse kuni kuue kuu jooksul üle kaitseministeeriumile.

Kaitseminister Hanno Pevkuri kinnitusel on tehase rajamine oluline samm Eesti kaitsetööstuse arendamisel, kuna Euroopas on lõhkeaine tootmise võimekuses märkimisväärne puudujääk.

"Lõhkeainetehase rajamine Eestisse on tugevaks lisaväärtuseks kaitsetööstuspargile ja seal tegutsema hakkavatele moonatootjatele. Euroopas on  sõjalise lõhkekaine tootmisvõimsuse puudujääk, seega uue tootmisvõimsuse rajamine on oluline tarnekindluse tagamiseks nii Eesti kui laiemalt regiooni ettevõtetele. Lõhkeainetehas suurendab Eesti atraktiivsust kaitsetööstuse asukohana," kommenteris ta pressiteates.

Esialgu kuulub kogu ettevõtte aktsiapakett Eesti riigile, kuid tulevikus on kavas kaasata strateegiline investor. Alustuseks tehakse kuni 7,2 miljoni euro suurune sissemakse, millest kaetakse insenertehnilise projekti ja ettevalmistavate tegevuste kulud. Insenertehnilise projekti koostamine võtab umbes aasta ja selle tulemuste põhjal tehakse lõplik investeerimisotsus.

Lõhkeainetehase rajamine on kavandatud kaitsetööstuspargi territooriumile ning tootmisega loodetakse alustada 2028. aastal. Tehas hakkab tootma RDX-tüüpi lõhkeainet, mida kasutatakse näiteks mürskudes, miinides ja raketipeades. Peamisteks klientideks nähakse nii Eesti kui ka Euroopa laskemoona tootjaid.



 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD