Seoses suurõppuse Siil raames kolmapäeval testitava üle-eestilise ohuteavitusega rõhutab häirekeskus, et teemakohaste infoküsimuste korral tuleks helistada riigiinfo telefonile, et hädaabinumber oleks kättesaadav kiiret abi vajavatele inimestele.

Ohuteavituse süsteemi testimise eesmärk on anda Eesti inimestele esmakordselt päriseluline kogemus sellest, kuidas riik ohuolukorras elanikkonda hoiatab ning milline näeb ohuteavitus tegelikkuses välja „Ohuteavitus on oluline osa sisejulgeoleku tagamisest. Selleks, et süsteem toimiks ja täidaks oma eesmärki, peavad inimesed teadma, kuidas see reaalselt töötab,“ ütles häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas. „Harjutamise kaudu saame kindlustada, et kriisi korral jõuab oluline info inimesteni kiiresti ja arusaadavalt.“

Kuigi testimisel puudub otsene oht, võib tavapärasest erinev olukord tekitada inimestes segadust või muret. „Möödunud aastal, kui Pärnus testiti ohuteavituse sõnumeid, siis helistati nii hädaabinumbrile kui riigiinfo telefonile tavapärasest rohkem. Testimise ajal tekkinud küsimuste korral tuleks helistada kindlasti riigiinfo telefonile 1247, kust saab usaldusväärset ja kontrollitud infot. Nii ka 14. mail,“ rõhutas Murakas. “Muuhulgas tasuks testimisest rääkida ka lastele kui ka eakatele lähedastele. Sel juhul on ka nemad kursis, et muretsemiseks pole põhjust.”

Kui on oht kellegi elule, tervisele või varale ning on vaja kiiret politsei, kiirabi või pääste abi, siis tuleb helistada numbrile 112. „Helistades hädaabinumbrile tuleb püsida liinil kuniks kõnele vastab päästekorraldaja. Kui kõne katkestada ja uuesti helistada, siis see liigub ootejärjekorra lõppu. Samuti on oluline vastata kõigile päästekorraldaja küsimustele ja täita tema antud juhiseid,” rõhutas Häirekeskuse kriisijuht Murakas.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu universaalse postiteenuse osas toob kaasa märgatava hinnatõusu - riik põhjendab seda sooviga jätkuvalt tagada elanikele kirjateenus, samas parandada Omniva keerulist finantsseisu. 

Eelnõuga saab Eesti Post tõsta kirjade ja pakkide saatmise hindu, mis viimati muutusid 2023. aasta aprillis. Vahepealsel ajal on jätkunud nii üleüldine hinnatõus kui ka kasvanud postiteenuse osutamise kulud. Vähenenud mahud on kasvatanud kulusid veelgi.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et postiteenuse kvaliteetsel tasemel edasi osutamiseks tuleb leida kiire lahendus. „Planeeritav hinnatõus aitab vähendada kahjumit, mis omakorda võimaldab säilitada vajaliku teenuse osutamist nõutud mahu ja kvaliteediga. Igas Eestimaa nurgas peab olema võimalik saada ning saata kirju ja pakke.“ lisas ta.

Eelnõu kohaselt tõuseks universaalse postiteenuse hind keskmiselt viiendiku võrra. Näiteks lihtkirja saatmine maksaks senise 1,3 euro asemel 1,5 eurot ning ekspresskirja saatmine 2,3 euro asemel 2,6 eurot. Rahvusvaheliste kirjade ja postipakkide saatmine tõuseks keskmiselt vastavalt 14 ja 23 protsenti. Arvestades, et tavaliselt saadab Eesti elanik alla ühe kirja või postkaardi aastas, ei kujuta hinnatõus ohtu teenuse kättesaadavusele.

Vastuvõtmise korral jõustub määrus kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, mille järel teavitab Eesti Post aegsasti tarbijaid hinnakirja muudatustest ja ajakavast.

Omniva kaubamärgi all tegutsev aktsiaselts Eesti Post omab tegevusluba nii universaalse postiteenuse osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirjade ning postipakkide edastamiseks. Universaalse postiteenuse osutaja valitakse viieks aastaks Konkurentsiameti avaliku konkursiga, praegune leping kehtib aastani 2029.