EESTI ELU

Häirekeskus: küsimused ohuteavituse kohta mingu riigiinfo telefonile

Häirekeskus: küsimused ohuteavituse kohta mingu riigiinfo telefonile

Seoses suurõppuse Siil raames kolmapäeval testitava üle-eestilise ohuteavitusega rõhutab häirekeskus, et teemakohaste infoküsimuste korral tuleks helistada riigiinfo telefonile, et hädaabinumber oleks kättesaadav kiiret abi vajavatele inimestele.

Ohuteavituse süsteemi testimise eesmärk on anda Eesti inimestele esmakordselt päriseluline kogemus sellest, kuidas riik ohuolukorras elanikkonda hoiatab ning milline näeb ohuteavitus tegelikkuses välja „Ohuteavitus on oluline osa sisejulgeoleku tagamisest. Selleks, et süsteem toimiks ja täidaks oma eesmärki, peavad inimesed teadma, kuidas see reaalselt töötab,“ ütles häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas. „Harjutamise kaudu saame kindlustada, et kriisi korral jõuab oluline info inimesteni kiiresti ja arusaadavalt.“

Kuigi testimisel puudub otsene oht, võib tavapärasest erinev olukord tekitada inimestes segadust või muret. „Möödunud aastal, kui Pärnus testiti ohuteavituse sõnumeid, siis helistati nii hädaabinumbrile kui riigiinfo telefonile tavapärasest rohkem. Testimise ajal tekkinud küsimuste korral tuleks helistada kindlasti riigiinfo telefonile 1247, kust saab usaldusväärset ja kontrollitud infot. Nii ka 14. mail,“ rõhutas Murakas. “Muuhulgas tasuks testimisest rääkida ka lastele kui ka eakatele lähedastele. Sel juhul on ka nemad kursis, et muretsemiseks pole põhjust.”

Kui on oht kellegi elule, tervisele või varale ning on vaja kiiret politsei, kiirabi või pääste abi, siis tuleb helistada numbrile 112. „Helistades hädaabinumbrile tuleb püsida liinil kuniks kõnele vastab päästekorraldaja. Kui kõne katkestada ja uuesti helistada, siis see liigub ootejärjekorra lõppu. Samuti on oluline vastata kõigile päästekorraldaja küsimustele ja täita tema antud juhiseid,” rõhutas Häirekeskuse kriisijuht Murakas.

Ministeerium annab rohelise tule postiteenuse märgatavaks hinnatõusuks

Ministeerium annab rohelise tule postiteenuse märgatavaks hinnatõusuks

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu universaalse postiteenuse osas toob kaasa märgatava hinnatõusu - riik põhjendab seda sooviga jätkuvalt tagada elanikele kirjateenus, samas parandada Omniva keerulist finantsseisu. 

Eelnõuga saab Eesti Post tõsta kirjade ja pakkide saatmise hindu, mis viimati muutusid 2023. aasta aprillis. Vahepealsel ajal on jätkunud nii üleüldine hinnatõus kui ka kasvanud postiteenuse osutamise kulud. Vähenenud mahud on kasvatanud kulusid veelgi.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et postiteenuse kvaliteetsel tasemel edasi osutamiseks tuleb leida kiire lahendus. „Planeeritav hinnatõus aitab vähendada kahjumit, mis omakorda võimaldab säilitada vajaliku teenuse osutamist nõutud mahu ja kvaliteediga. Igas Eestimaa nurgas peab olema võimalik saada ning saata kirju ja pakke.“ lisas ta.

Eelnõu kohaselt tõuseks universaalse postiteenuse hind keskmiselt viiendiku võrra. Näiteks lihtkirja saatmine maksaks senise 1,3 euro asemel 1,5 eurot ning ekspresskirja saatmine 2,3 euro asemel 2,6 eurot. Rahvusvaheliste kirjade ja postipakkide saatmine tõuseks keskmiselt vastavalt 14 ja 23 protsenti. Arvestades, et tavaliselt saadab Eesti elanik alla ühe kirja või postkaardi aastas, ei kujuta hinnatõus ohtu teenuse kättesaadavusele.

Vastuvõtmise korral jõustub määrus kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, mille järel teavitab Eesti Post aegsasti tarbijaid hinnakirja muudatustest ja ajakavast.

Omniva kaubamärgi all tegutsev aktsiaselts Eesti Post omab tegevusluba nii universaalse postiteenuse osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirjade ning postipakkide edastamiseks. Universaalse postiteenuse osutaja valitakse viieks aastaks Konkurentsiameti avaliku konkursiga, praegune leping kehtib aastani 2029.

Uuring: kõrge lojaalsus toob keskmiselt 2387-eurose brutopalka

Uuring: kõrge lojaalsus toob keskmiselt 2387-eurose brutopalka

Kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 2387 euro suurust brutokuupalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 6500 töötaja ja tööotsija.

Seda on 226 eurot ehk 10 protsenti enam kui aasta tagasi, mil kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenisid keskmiselt 2161-eurost brutotöötasu. Viimase viie aastaga on lojaalsuse hind kerkinud 51 protsenti.

Küsitluses osalejate lojaalsust hinnati tööturukäitumist iseloomustavate küsimuste abil, näiteks kui sageli mõtlevad töötajad töökoha vahetamisele, kui aktiivsed ollakse tööotsingul, kui pikka staaži tööandja juures kavandatakse, kas lähiajal plaanitakse töökohta vahetada ja kas ollakse teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud.

„Enim on kõrge lojaalsusindeksiga töötajaid hariduses, kus kaks kolmandikku töötajatest on kõrge lojaalsusega,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et keskmisest enam on kõrge lojaalsusega töötajaid ka õiguserialadel 65 protsendiga, panganduses 63 protsendiga ja finantserialal 60 protsendiga.

Kõige vähem on kõrge lojaalsusega töötajaid majutuses ja toitlustuses 34 protsendiga. Ka turunduserialade töötajad on keskmisest märksa vähem lojaalsed – vaid 42 protsenti neist saavutas uuringus kõrge lojaalsusindeksi.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et lojaalsus on madalam lühema tööstaažiga töötajate seas, mis näitab, kui keeruline on uusi töötajaid organisatsiooniga siduda.

„Värbamine ei lõppe töölepingu sõlmimisega,“ selgitas Adler ja lisas, et oluline on tagada sujuv sisseelamine, pakkuda tuge ning luua keskkond, kus uus töötaja tunneb end väärtustatu ja motiveerituna.

Kõrgeim on lojaalsuse hind info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate erialade töötajate seas, kus kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 3562-eurost brutotöötasu.

Neile järgnevad õiguserialade töötajad 3431 euroga ning juhtimise ja nõustamiserialade töötajad 3254 euroga. Panganduses on kõrge lojaalsusega töötajate keskmine brutotöötasu 3110 eurot, personalitöös 2995 eurot, finantserialadel 2671 eurot, ehituses 2649 eurot ja turunduses 2606 eurot. Riigisektoris teenivad kõrge lojaalsusega töötajad keskmiselt 2356-eurost brutokuupalka.  

Koristus- ja puhastuserialadel teenivad kõrge lojaalsusega töötajad IT-töötajatest peaaegu kolm korda vähem – 1309 eurot brutotasuna.

„Kui töötaja on saavutanud palgaga rahuolu piiri, siis ettevõttele truuks jäämise tagamiseks kõrgest palganumbrist siiski enam ei piisa,“ leiab CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et lojaalsus on tugevalt seotud ka sellega, kas töötaja tunnetab võimalusi organisatsioonis edasi areneda, kas töö on tema jaoks endiselt põnev ja kas suhted nii juhtide kui ka kolleegidega on head.

Kõige kõrgem on lojaalsuse hind Tallinnas, kus lojaalsuse tagamiseks tuleb töötajatele maksta keskmiselt 2664 euro suurust brutokuupalka. Pealinlastele järgnevad saarlased, kelle puhul eeldab kõrge lojaalsus keskmiselt 2434-eurost töötasu.

Tartus on see palgasumma keskmiselt 2299 eurot, Pärnu maakonnas 1903 eurot, Raplamaal 2326 eurot, Järvamaal 2110 eurot, Lääne-Virumaal 2023 eurot, Viljandimaal 1828 eurot ja Ida-Virumaal 1804 eurot. Võrumaal piisab kõrge lojaalsuse tagamiseks 1669 eurost.

Enim on kõrge lojaalsusega töötajaid Saaremaal 66 protsendiga, kõige vähem aga Pärnu ja Järva maakonnas 50 protsendiga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD