Coop Panga Liisingu statistika näitab, et tänavu esimeses kvartalis esitas 1500–2000 eurot teeniv inimene liisingutaotluse autole, mille hind oli ligi 25 500 eurot, samas liisingusse võeti lõpuks siiski 5000 euro võrra odavam sõiduk keskmise väärtusega 20 600 eurot. 

Viimase viie aastaga on liisingu taotlejate palgad kasvanud keskmiselt umbes kolmandiku võrra ja samavõrra on kasvanud ka keskmine liisinguga ostetava sõiduki hind. Kui veel 2020. aastal oli see 19 700, siis tänavu esimeses kvartalis juba 25 500 eurot. Sellises hinnaklassis sõidukeid soovivad kõige enam need, kelle netopalk algab 1500 eurost, kuid reaalselt liisivad nii kalleid sõidukeid need, kelle netopalk algab 2000–2500 eurost. 

Olenevalt teise pensionisamba valikutest saavad umbes 2000-eurost netopalka töötajad, kelle brutotasu on 2600–2775 eurot ja 1500–1600-eurost netopalka töötajad, kelle brutotasu on 2100 eurot kuus.

„Inimesed, kelle netosissetulek jääb 1500–2000 euro vahele, on tänavu võrreldes eelmise aastaga soovinud liisingusse võtta keskmiselt 6000 eurot kallimaid autosid,“ ütles Coop Panga Liisingu statistika põhjal Coop Liisingu juht Martin Ilves. „Kui 2024. aastal soovis see palgagrupp finantseerida keskmiselt sõidukeid, mille väärtus oli umbes 23 800 eurot, siis tänavu esimeses kvartalis on nad vaadanud kallimate autode poole, mille väärtus on keskmiselt 29 800 eurot. Seega on soovitud auto keskmine hinnaklass tänavu umbes 25 protsenti kõrgem,“ selgitas Ilves. 

Ligi 30 000 eurot maksvaid autosid on viimastel aastatel soovinud osta ka üle 2000-eurost netopalka teenivad inimesed, kuid reaalselt on neid endale lubada saanud pigem need, kelle netosissetulek algab 3000 eurost kuus.

Inimesed, kelle netosissetulek jääb 1000 ja 1500 euro vahele, pole tänavu välja valitud autode hinnas kompromisse pidanud tegema ning soovivad ja liisivadki endale jätkuvalt veidi üle 20 000 euro maksvaid sõidukeid. Kui 20 000-eurose sõiduki sissemakse on 10 protsenti, jääkmaksumus 30 protsenti ja liisinguperiood 5 aastat, kujuneb kuumakseks umbes 250 eurot. 

Inimesed, kelle kuine netosissetulek on kuni 1000 eurot, on vaadanud tänavu esimeses kvartalis veidi soodsamate autode poole kui kahel eelneval aastal. Nende liisingutaotlustel on keskmine sõiduki hind langenud 2000–3000 eurot, jäädes alla 20 000 euro. Selles palgagrupis on samavõrra langenud ka reaalselt liisingusse võetud sõidukite hind: kui veel 2023. aastal oli see keskmiselt 18 900 eurot, siis tänavu esimeses kvartalis 16 200 eurot. 

Coop Panga Liisingut taotlevad 40 protsendil juhtudest need, kes teenivad kuus üle 2000-eurost netopalka. Neile järgnevad 1500–2000-eurose palga teenijad 30 protsendiga ja 1000–1500-eurose palga teenijad 20 protsendiga. 10 protsenti on liisingutaotlejaid kuni 1000-euroses palgagrupis.

Viimased 5 aastat on Coop Liisingu taotlejate lemmikautoks olnud Škoda. „Tšehhi tootja masinad on eelkõige tuntud oma kestvuse ja soodsate ülalpidamiskulude poolest. Varuosade kättesaadavus on hea ja need on mõistliku hinnaga. Sõiduki hind on vastuvõetav paljudele eestimaalastele ja ka järelturul hoiab Škoda oma hinda hästi,“ loetles Ilves põhjusi Škoda-lembuse taga.

Ilves lisas, et samaväärselt Škodadele armastatakse ka samasse kontserni kuuluvaid Volkswageneid. „Samuti on viimase 5 aasta jooksul Coop Liisingu Top 3-s esindatud olnud Toyotad, Volvod ja BMW-d“, sõnas ta. 

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 211 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.