SEB kodulaenu uuringust selgus, et 60 protsenti eestimaalastest ostaks majanduslikel võimalustel kinnisvara Eestist väljapoole, seejuures enim ehk lausa 35 protsenti soetaks vara Lõuna-Euroopasse.

Uuringu kohaselt oli Lõuna-Euroopasse kinnisvara soetamine kaalumist väärt võimalus ligi poolte 30- kuni 50-aastaste Eesti inimeste jaoks. Samuti kaaluksid seda eelkõige kõrgepalgalised, iseenda tööandjad, aga ka nelja- ja enamaliikmelised pered. 

„Küsitlusnumbrid kinnitavad vahepeal ka ajakirjanduses väga aktiivselt kajastatud rahakate eestlaste seas levivat trendi soetada omale kinnisvara eelkõige Hispaaniasse. Lisaks eelmainitutele kaaluvad välismaale kinnisvara soetamist tegelikult ka lastega pered. Neid võib ajendada välismaale kinnisvara soetamist kaaluma nii Eesti ebakindel geopoliitiline olukord kui ka kiiresti kasvanud tarbijahinnad, mis koos laste pealt arvestatud maksusoodustuste kaotamisega on perede eelarved pannud suurema surve alla,“ märkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang. 

Kinnisvara Lõuna-Euroopasse soetamist näeb ühe võimalusena 51 protsenti Harjumaa inimestest, mis on Eesti kõrgeim näitaja. Tallinnas kaaluks sedasama vaid 36 protsenti vastanutest. „Mõnevõrra üllatuslikult kõrge oli see number ka Jõgeva- ja Valgamaal, kus Lõuna-Euroopasse kinnisvara soetamist kaaluks üle 40 protsendi vastanutest,“ sõnas Hallang. „See võib tuleneda ka tõsiasjast, et tegu on maakondadega, kus sissetulekud on Eesti ühed madalaimad.“

Kõige rohkem neid, kes ei kavatseks välismaale kinnisvara soetada, oli Hiiu-, Järva-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaal, kus tervelt 60 protsenti või rohkem vastanutest ütles, et ei mõtleks välismaale kinnisvara soetada ka siis, kui selleks oleks võimalust. „Nendest numbritest võib järeldada, et paljud suurematest tõmbekeskustest väljaspool elavad inimesed armastavad oma kodukohta ega sooviks sealt ära kolida,“ märkis Hallang.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta märtsis, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1001 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

President Alar Karis kuulutas välja Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. FOTO: Aigar Nagel

„Kindlasti mõistavad riigikogu liikmed, et põhiseaduse muutmisega tegid nad väga kaalukate tagajärgedega otsuse. Olen korduvalt rõhutanud, et minu hinnangul tulnuks võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi enne tervikuna analüüsida ja läbi mõelda, kuna põhiseadus peab ka tulevikus olema kaitseks sisemisele ja välimisele rahule. Olen rõhutanud sedagi, et Riigikogul on võimalus põhiseadust muuta, nii nagu reeglid ette näevad. Kuna see samm on nüüd astutud ja riigikogu liikmed tunnetavad oma vastutust, siis küllap on nad mõelnud sellelegi, kuidas Eesti ühiskonna ühtsust tulevikus kaitsta," märkis Karis. 

"Lahendus, mille järgi saavad kohalikel valimistel hääletada vaid Eesti ja Euroopa Liidu riikide kodanikud, on kahtlemata legitiimne. Samavõrd oluline on, et hääleõiguseta jäänud inimesed ei arvaks, nagu oleks riik soovinud nad ühiskondlikust elust välistada või näeks neist igaühes julgeolekuohtu. Seda ei saavutata lihtsalt sõnadega. Vaid riigikogu saab tagada, et siin pikalt elanud ja Eestile lojaalsetele inimestele jääb avatuks tee Eesti kodakondsuseni ka juhul, kui teiste riikide poolt on takistatud vaba valik otsustada oma kodakondsuse üle," ütles Karis. 

"Sisemise rahu kaitsmine ei saa jääda ainult loosungiks. Oleme täna olukorras, kus on vastutustundetu mitte tunda huvi selle vastu, kuidas ka õigena tunduvad otsused mõjutavad ühiskonda tervikuna," lisas riigipea.