EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Lõppes kaitseväe selle aasta suurim õppus Siil 2025">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Reedel lõppes kaitseväe selle aasta suurim õppus Siil 2025, millest võttis osa enam kui 16 000 Eesti ja liitlasriikide võitlejat, tuues erinevate riikide kaitseväelased ühiselt harjutama Eesti kaitsmist Eestimaa pinnal.
Peamisteks hinnatavateks üksusteks olid Eesti diviisi 1. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna määratud üksused, mis tunnistati hindamise järel lahinguvõimelisteks.
Statistikaameti andmetel müüdi mullu kalamarja veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.
Ühtlasi müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus viis protsenti.
Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on nüüd viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud.
Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30 protsenti võrra ja oli üle kaheksa euro,“ selgitas Kardakov.
Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli, mis moodustas 87 protsenti kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 6,9 miljonit eurot.
Kardakov tõi välja, et kalamarja müük oli mullu Eestis läbi aegade suurim. „Kalamarja turustati 2024. aastal 21 tonni ehk ligi kaks korda enam kui aasta varem. See ületab veidi ka senist rekordkogust 2021. aastal. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja ligi 680 000 euro eest, seejuures keskmine kilogrammi hind jäi võrreldes varasema aastaga 11 protsenti madalamaks,“ lisas ta.
Harilikku jõevähki turustati mullu 0,5 tonni ehk peaaegu sama palju kui 2023. aastal, 17 000 euro väärtuses. Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi, valgeamuuri ja teisi.
- Riik suunab üle 7 miljoni Ukraina sõjapõgenikega seotud tegevusteks
- Kohus tunnistas aeglase juhi sõidueksamil läbikukutamise õigeks
- Ettevõtete bürokraatia vähendamise eelnõu ei läinud riigikogus läbi
- EL kehtestas Venemaa suhtes 17. sanktsioonipaketi
- Teisipäevast saab testida mobiiliga hääletamist
- Puugihaigused võivad võtta nii tervise kui sissetuleku
- Aprillis sündis Eestis 748 last
- Töötute arv on viimase 12 aasta suurim
- VIDEO Sõjaväepolitsei harjutas Võru vallas komandanditunni läbiviimist
- Häirekeskus: küsimused ohuteavituse kohta mingu riigiinfo telefonile
- Ministeerium annab rohelise tule postiteenuse märgatavaks hinnatõusuks
- Uuring: kõrge lojaalsus toob keskmiselt 2387-eurose brutopalka
- Võrumaa aasta ema on Mirja Randvere
- Eurojackpotiga võideti läbi aegade suuruselt teine võidusumma
- Valitsus tõstis reservväelaste õppusel osalemise toetust
- Valitsus toetas alkoholiregistri kaotamist
- Riik suunab kaitsevõime tugevdamisse 200 miljonit eurot
- Tartumaal tuvastati hobusel herpesviirus
- Grippi haigestumine vähenes nädalaga taas üle 40 protsendi
- Riik toetab esindusorganisatsioonide tegevust 400 000 euroga
- Vana-Võromaa restoraninädalal osaleb rekordarv söögikohti
- President Karis kuulutas välja kaks seadust
- Kõikides kontrollitud Võru- ja Viljandimaa koolibussides oli rikkumisi
- Aprill tõi sooja ja välgu rekordid
- Kuus HIMARS mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse
- Reservväelased toetasid lisaõppusel Okas liitlaste tehnika vastuvõttu
- Politseinikud ja päästjad ootavad riigilt töötasu tõstmist
- Puuet taotleti eelmisel aastal ligi 54 000 inimesele
- Elektrilevi kergitab võtgutasu ligi 2,6 protsenti
- Läbipõlemise tõttu maksti mullu haigusraha kokku üle 800 000 euro
- Eelmisel aastal kasvas hambaarsti külastanud inimeste arv
- Tulekul on Kagu-Eesti suurim robootikute koosõppimise päev
- Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui lahkus
- Neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada
- Uimastite ja alkoholi tarvitamine on noorte seas vähenenud
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/06/10/Toidukapp (1).jpg?width=1988&height=1326)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/06/06/Tahelepanelikud Puiga kula lapsed palvisid elupaastmise eest prefekti tanukirja (2).jpg?width=5192&height=3461)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/06/07/Voru paikesemaja (1).jpg?width=2223&height=1482)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/29/Pindi kalmistul onnistati sisse kahe Vabadussojas langenu taastatud hauaplatsid (4).jpg?width=2223&height=1482)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/06/06/Cupis Spooni intellektipuudega inimestele voru (1).jpg?width=2223&height=1318)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/29/Valdur Raudvassar (1).jpg?width=2223&height=1482)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Koalitsioonilepe lubab edasiminekut tuumajaamaga">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Reformierakond ja Eesti 200 volikogud kinnitasid koalitsioonileppe, mille järgi maanteede rahastus saab mootorsõidukimaksust tuge, korrastatakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna võrgustik ning riik liigub jõudsalt edasi tuumaenergia kasutuselevõtuga Eestis. Foto on illustratiivne
Taristuminister Kuldar Leis rõhutab, et teede alarahastus saab uue koalitsioonileppega leevendust. "Kärped teede korrashoiu arvelt on viimastel aastatel olnud liiga suured. Koalitsiooniläbirääkimistel saime kokkuleppele, et mootorsõidukimaksu aastamaksu tulu laekub eelkõige majanduslikult oluliste teede korrashoidu. Jätkame 2+2 lõikude väljaehitamist 35 kilomeetri ulatuses Tallinna-Pärnu maanteel ning Tallinna-Tartu maanteel Mäost Imavereni. Lisaks plaanime pöörata rohkem rõhku ka väiksemate teedevõrkude hooldusele ja remondile," kirjeldas taristuminister.
Suurel Munamäel on vaatetornid olnud üle 200 aasta!
14.06.2025
Ööistungi pidanud riigikogu lõpetas alles varahommikul kell 4.39
12.06.2025
Roosu talu põllud peavad vihmale vastu
14.06.2025
Eesti filmid, mis toovad ekraanile elu, mis on päriselt meie
12.06.2025