Tervisekassa nimel pöörduvad inimeste poole petturid, kes tutvustavad ennast tervisekassa töötajatena ning küsivad inimestelt nende dokumendi PIN-koode või levitavad e-kirja teel pahavara.

Enim on petukõnesid ja kirjasid visiiditasude, soodusravimite, ravikindlustuse või töövõimetushüvitistega seonduvalt. Kui varasemalt olid kõned ainult venekeelsed, siis nüüd on hakanud tulema pöördumisi ka eesti keeles.

Tervisekassa rõhutab, et nende töötajad ei võta inimestega ühendust ega palu telefoni või kirja teel dokumendi PIN-koode või muid isikuandmeid. Kui on kahtlusi pöörduja identiteedi osas, tuleks kõne viivitamatult katkestada ja kirja puhul ühtegi faili mitte avada ega kirjale vastata. Petuskeemi ohvriks langemise korral palume pöörduda politseisse. 

Tervisekassa hoiatab, et petturid võivad teha kõne, kus palutakse Smart-ID või mobiil-ID abil registreerida kohtumine tervisekassa kontoris või sõlmida otseleping soodsama visiiditasu saamiseks. Tervisekassa ja tervishoiuteenuste osutajad tegelikult ei võta inimestega ühendust ega paku soodsamat visiiditasu. Visiiditasude kord tuleneb seadusest. 

Petturid räägivad ka lõppevast ravikindlustusest, kus hoiatatakse peagi lõppeva ravikindlustuse eest ja palutakse selle pikendamiseks isikuandmeid, sealhulgas Smart-ID või mobiil-ID autentimist. Tegelikult tervisekassa ei tee selliseid pöördumisi. Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või terviseportaal.ee.

Ühtlasi on petturid teinud kõne või saatnud kirja, kus märgitakse, et inimesel on saamata teatud summa soodusravimite hüvitist. Küsitakse isikuandmeid, sealhulgas isiku autentimist. Tervisekassa tegelikjult ei tee selliseid pöördumisi. Soodusravimite hüvitamine käib automaatselt. 

Petturid on rääkinud ka haigushüvitise maksmisest, paludes täiendavaid isikuandmeid haigushüvitise maksmiseks. Tervisekassa rõhutab, et kui inimesel puudub haigushüvitise saamiseks õige arvelduskonto, on inimesel võimalik seda ise esitada riigiportaalis eesti.ee, Terviseportaalis või kasutades Tervisekassa kodulehel vastavat blanketti. Tervisekassa ei saa inimese eest andmeid esitada, vaid ainult meelde tuletada arvelduskonto esitamise vajadust!

Tervisekassa tänab kõiki inimesi, kes on neile või politsei- ja piirivalveametile petukõnedest teada andnud. Kõige olulisem on meelde jätta, et sõltumata pöördumise sisust tervisekassa ei tee inimestele kõnesid ega saada kirju, kus palutakse dokumendi PIN-koode.

Soe märts tõi mitmel päeval endaga kaasa uued päevased soojarekordid, samas kuu soojarekordid jäid kõikjal püsima, märgib keskkonnaagentuur põhjalikus ülevaates.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 2,8 kraadi ehk 3,4 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Märts on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, märkis keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.

Eriliselt soojad olid nii märtsi esimene kui ka viimane kolmandik, vastavalti 4–6 kraadi ja 3–4 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Nii sooja kuu esimest kolmandikku pole alates 1922. aastast varem olnud. Kuu viimane kolmandik on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007. Kuu maksimaalne õhutemperatuur registreeriti 29. märtsil Kunda rannikujaamas, mil termomeetri näit küündis 16,5 kraadini. Kõige madalam oli õhutemperatuur 15. märtsil Väike-Maarjas, mil termomeeter näitas -9,2 kraadi.

Märts oli sarnaselt veebruarile väheste sademetega ja enamikus kohtades oli kuu jooksul sademeid alla poole kuu sajunormi. Eesti keskmine sajuhulk oli 14 millimeetrit ehk 40 protsenti normist. Veel kuivem on märts olnud 13 aastal, sama kuiv oli märts ka 1980. aastal. Kõige enam sadas Võrus ja Kundas, veidi enam kui 60 protsenti pikaajalisest keskmisest. Kõige kuivemateks kohtadeks olid Lääne-Eesti saared, eriti vähe sadas Vilsandil, vaid 4,5 millimeetrit ehk 13 protsenti normist.

Lumikate kadus kõikjal 7. märtsiks. Kuu keskpaigas esinenud lumesajud katsid maapinna taas mitmel pool 13. märtsiks lumevaibaga, mis püsis kuni kuus päeva. Kuu teisel poolel oli võimalus imetleda Peipsi veerele tekkinud jääkuhjatisi.

Päikesepaistet jagus enam-vähem normi piires. Tänu päikeselisele ilmale sai kuu lõpul nautida ka osalist päikesevarjutust. Eesti keskmisena paistis märtsis päikest 149 tundi, mis on 105 protsenti normist.

Sulava lume ja jää abil lisandus vett ka jõgedesse. 6–8. märtsil esines jõgedes märgatav veetaseme tipp. Lõunapoolsetes jõgedes ehk Mustjões, Porijões, Piusa jões, Elva jões ja Väike-Emajões oli tipp võrreldav detsembri kõrge veetaseme tipuga. Sealt alates vee hulk jõgedes vähenes.

Kui kuu alguses olid veetasemed veel üldiselt üle pikaajalise keskmise, siis märtsi lõpuks on pilt muutunud – üle keskmise on veel Kirde- ja Kagu-Eesti jõed. Mujal on sademevähesus langetanud veetasemed keskmisest madalamaks.

Peipsil oli täielik ühtlane jääkate 38 päeva, veebruari algusest märtsi keskpaigani. Pikas aegreas on jääkatte periood olnud 113 päeva. Jääkatte lagunemine algas jää tumenemisega märtsi alguses. 13. ja 14. märtsi vahetusel asendus jääpragudega jääkate Mustvee seirejaamas üleöö vaba veega, kui läänetuuled jää kaldast eemale kandsid. Mustvee seirejaamas sai Peipsi jäävabaks 26. märtsil. Märtsi viimasel kolmandikul triivis jää tuulte abil mööda Peipsit, paiknedes enamus ajast järve idaosas. Märtsi viimaseks nädalavahetuseks esines veel viimane triivjää Peipsi kirdeosas, kattes kuuendiku Peipsi pindalast.