Riigikaitse algab ammu enne seda, kui keegi tõmbab selga vormi või astub ajateenistusse. Riigikaitse algab teadmisest, et kriisi korral on igal kodanikul oma roll ja just seetõttu on noorte riigikaitselaagrid vajalikud ka tänapäeval, ehkki nende eesmärk ei pruugi enam olla sama mis aegu tagasi. Sageli meenutatakse riigikaitselaagreid kui paiku, kus kaevati kaevikuid, marsiti metsas ja harjutati sõdurielu. Sellisel tegevusel oli oma mõte ajal, mil laagrit nähti peamiselt ettevalmistusena ajateenistuseks. Praegune olukord on aga muutunud. Laagrites osalevad üha rohkem ka tüdrukud, kellest enamik ei lähe kaitseväeteenistusse. Samal ajal räägitakse üha rohkem laiapindsest riigikaitsest, kus kriisidega toimetulemine ei ole ainult sõdurite ülesanne.
Sellest ei maksa siiski järeldada, et riigikaitselaagrid oleksid oma aja ära elanud. Vastupidi. Küsimus ei ole selles, kas laagreid on vaja, vaid selles, mida seal õpetada. Sõjalised algteadmised peaksid laagrites kindlasti säilima. Eesti julgeolekuolukord ei luba teha nägu, nagu relvastatud konflikti võimalust ei eksisteeriks. Noored peaksid mõistma, kuidas toimib riigikaitse, milline on kaitseväe ja Kaitseliidu roll ning mida tähendab vastupanuvõime. Kuid sama oluline on õpetada oskusi, mida vajab kogu ühiskond. Esmaabi, kriisivarude planeerimine, käitumine elektri- ja sidekatkestuste korral, valeinfo äratundmine, küberturvalisus ning koostöö kogukonnas on teadmised, mida vajavad nii tulevased sõdurid kui ka need, kes kunagi vormi ei kanna. Kui riik soovib suurendada ühiskonna vastupidavust, tuleb just neile teemadele senisest rohkem tähelepanu pöörata.
Arutelu naiste võimaliku kohustusliku ajateenistuse kehtestamise üle lisab küsimusele veel ühe mõõtme. Eesti rahvastik väheneb, ent kaitseväe vajadused ei kao. Võimalik, et tulevikus tuleb tõepoolest kaaluda süsteemi, kus riigikaitsesse panustavad kohustuslikult nii mehed kui ka naised. Kui selline otsus kunagi tehakse, muutub ka riigikaitselaagrite roll. Siis oleksid need loomulikuks sissejuhatuseks kogu noore põlvkonna teenistusele. Samas ei tohiks laagrite väärtust siduda üksnes tulevase ajateenistusega. Riigikaitse ei ole ainult relv käes kaevikus seismine. Riigikaitse on võime hoida toimimas perekonda, kogukonda ja riiki ka kõige keerulisemates oludes. Selleks valmistumine on vajalik sõltumata soost või tulevasest karjäärist.
