JUHTKIRI Romantika, rutiin ja rahanappus

28. oktoobril sünnib üheks päevaks midagi, mis näib trotsivat nii tühjenevaid maapiirkondi kui ka majandusstatistika karmi reaalsust.

Lindora laat ehk üle sajandipikkuse traditsiooniga sügislaat, mis lõpetab suvise väljamüügihooaja ja annab justkui mõttelise loa siseneda siselaatade pimedasse perioodi. See päev on mütologiseerunud, sest laadaplatsile jõutakse kauplemiskoha pärast tundide ja isegi ööpäevade kaupa varem, sest parim plats võib tähendada parimaid tehinguid. Nii vähemalt loodetakse. Küsimus on aga, kas see lootus on veel tõesti usutav või elatakse vana romantika najal?

Lindora laada kuvand on tugev. Kuigi inimesed on vaesemad, ettevaatlikumad ja endassetõmbunumad, siis loodetakse kuulõpu kuupäevast hoolimata laadast parimat tulu. Paraku võib laadaväljak küll olla rahvast pungil, bussid saabuvad lausa pealinnast, kuid rahakotid on kinni.

Laadaromantism on üks asi, aga reaalsus hoopis teine. Kauplejad kirjeldavad üha sama mustrit, kus rahvast on, ostjaid ei ole. Parimal juhul läheb kaubaks pirukas, võib-olla ka kaks, ja sedagi vaid paar eurot tükk. See ei toida ettevõtet ega maksa rendituld, rääkimata vaevast, mille alla käivad öised valvetoimikud, kohalesõit, varud, ladustamine ja päev otsa külmetamist lootuses, et ehk seekord läheb paremini. Samas oleks ekslik öelda, et Lindora laat ei oma väärtust. Laadamelu on teraapiline, seda eriti ajastul, mil ühiskondlik mure on muutunud püsivaks taustatooniks. Inimestel on vaja kohta, kus tunda end kogukonna osana, hingata sisse värsket ja tõelist hetke. Teisalt peab tunnistama, et kui kauplejad end päevi varem kohale veavad ja oma müügipaiga välja võitlevad, siis ilmselt ei lahku nad ka igasuguse tuluta. Vaevalt leidub palju ärimehi, kes on nõnda leplikud, et peavad laadapäevi aastast aastasse vaid kliendi möödajalutamise auks.

Siin peab igaüks tegema omad kalkulatsioonid, kas varajane ärkamine ja öine valve on aus hind mälestuse ja melu eest, mille kõrval sissetulek on kui kaheeurone pirukas – soe, kuid nälja kustutamiseks alati ei piisa.