Gripp on tänavusel hooajal nõudnud viie inimese elu
Tänavusel hooajal on gripi tõttu surnud kokku viis inimest ja haiglaravi on vajanud üle 200 inimese.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 227 patsienti. „Seejuures on tähelepanuväärne, et üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat,“ ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova Sadikova.
Vanusrühmas 0-4 eluaastat on haiglaravi vajanuid 30 protsenti, 20,7 protsenti on vanusrühmas 5-14 ja 10,6 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Tööealistest, vanusrühmas 20-64 on vajanud haiglaravi 19,8 protsenti. Vanemaealiste hulgas on haiglaravi vajanuid 18,1 protsenti.
Alates jaanuarist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 25 inimest vanuses 29-91 eluaastat, kõik kuuluvad riskirühmadesse. Peamiseks riskiteguriks on vanus – 14 patsienti olid vanuses 65 ja üle. 11 patsiendil olid kaasuvateks haigusteks südame-veresoonkonnahaigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.
"Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta," kinnitas Sadikova. Hooajal kokku on gripi tõttu surnud viis inimest vanuses 53 – 91 eluaastat. Neist neli inimest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Üks inimene kuulus riskirühma raske kroonilise haiguse tõttu. „Peamisteks põhjusteks, miks inimesed on gripi tõttu surnud on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset, ei olnud vaktsineeritud ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,“ sõnas Sadikova.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmine nädal arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.
Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. „Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatu tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,“ lisas Sadikova.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab hinnata grippi haigestumise intensiivsust ikka keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini. „Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma. Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustamist," ennustas gripispetsialist.
Kinnituse said 303 gripiviirust, neist 164 olid A- ja 139 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 28 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 646 korral, neist 375 korral on olnud tegu A- ja 271 korral B-gripi juhuga.
