. 
.
Euroopa Komisjoni täna avaldatud andmete kohaselt kasvas liiklussurmade arv Eestis eelmisel aastal 29% võrra ehk 58-lt 75-le miljoni elaniku kohta. Ka kogu ELi lõikes on olukord murettekitav liiklussurmade arvu vähenemine aeglustus ELis eelmisel aastal märkimisväärselt (-2%), võrreldes märksa järsema vähenemisega viimasel kümnendil (keskmiselt -6%).
Kuigi viimase kümnendi jooksul kokku on liiklussurmade arv oluliselt vähenenud – 2001. aasta 146-lt 2010. aasta 58-le (miljoni elaniku kohta) ehk kokku 61%, on viimase aasta jooksul olukord järsult halvenenud. Ka teistes ELi liikmesriikides, nagu Saksamaa ja Rootsi, kus liiklusohutusalased näitajad on seni olnud head, on liiklussurmade arv märgatavalt suurenenud. Endiselt on probleeme mootorratturitega, kellega seotud liiklussurmade arv ei ole rohkem kui kümnendi jooksul vähenenud.
ELi transpordivolinik Siim Kallas: „Sellised tulemused sunnivad tegutsema. Liiklussurmade arvu vähenemine on aeglustunud viimase kümnendi madalaima tasemeni. Ikka veel saab Euroopa teedel iga päev surma 85 inimest. See on vastuvõetamatu. Peame mitmekordistama jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil, et saavutada eesmärk vähendada liiklussurmade arvu 2020. aastaks poole võrra. Saadan kõigi liikmesriikide asjaomastele ministritele kirja, et paluda teavet 2012. aasta riiklike liiklusohutusalaste järelevalvekavade kohta. Tahan olla kindel, et isegi praegusel majanduslikult raskel ajal ei vähendata jõupingutusi liiklusohutuse edendamiseks. ELi tasandil kavatseme 2012. aastal keskenduda mootorratturite surmaga lõppevatele liiklusõnnetustele, et muuta senist suundumust ja tagada liiklussurmade vähenemine.
ELi liiklusohutuse tegevuskava (2001–2020) raames on viimasel kümnendil saavutatud suurt edu. Liiklussurmade arv vähenes peaaegu 45% ja päästa suudeti rohkem kui 125 000 elu.
Liiklussurmade arv vähenes ELis keskmiselt 6% aastas. Mõnel aastal vähenes surmaga lõppenud õnnetuste arv isegi 11% (2010. aastal). Eesti keskmine oli 10% aastas.
BNS
FOTO: Pole
Lätist Eesti piiri äärest varastasid tundmatud kurjategijad ööl vastu teisipäeva hinnalise traktori, mis võis jõuda Eestisse ning mille leidmiseks palub politsei elanike abi.
Traktor läks kaduma Eesti piirist kolme kilomeetri kaugusel asuvast Murati ja Veclaicene piirkonnast. 2007. aastal valmistatud traktor Caterpillar 966H kannab riiklikku registreerimisnumbrit T 2140 LT, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.
Politseile teadaoleva info põhjal võidi traktor tuua treileriga Eestisse.
Kõigil, kellel on informatsiooni varguse kohta või oskavad anda infot, mis viiks kurjategijate tabamiseni või traktori asukoha selgitamiseni, palub prefektuur ühendust võtta Võru kriminaalpolitseiga telefonidel 786 8207 või 110.
Uuring: eestlased muretsevad nii mobiilse kui ka internetiturvalisuse pärast, kuid ei oska end ohtude eest kaitsta
EMT ja Elionkorraldasid veebruari lõpus uuringu, millest selgus, et Eesti inimesed muretsevad internetis oleva isikliku info ja nutitelefonide turvalisuse pärast. Samas ei teadnud 79% vastanutest, kuidas oma nutitelefoni viiruste eest kaitsta ning vaid kolmandik vastanutest on astunud samme isikliku info kaitsmiseks internetis.
37% kõikidest vastanutest arvas, et isikliku info hoidmine sotsiaalvõrgustikes (Facebook, Twitter jt) ei ole turvaline ning 16% hindas, et isiklikku infot on internetis keeruline kaitsta.
Vaid kolmandik kõikidest vastanutest leidis, et on teinud omalt poolt selleks, et oma isiklike andmeid internetis kaitsta. Näiteks valis 15% vastanutest erinevatele veebiteenustele erinevad salasõnad ning 31% vastanutest andsid endast parima, et salasõnad oleksid ka võimalikult tugevad (sisaldaksid nii suur- kui ka väiketähti ning numbreid).
„Iga päev tekib juurde uusi arvutiviirusi ning leitakse võimalusi kasutajate andmete omistamiseks ning seadmete väärkasutamiseks. Eestis, kus internet on sedavõrd populaarne, peame turvalisusele senisest veelgi enam tähelepanu pöörama,“ ütles Elioni infoturbejuht Toomas Bergmann. Ta lisas, et me kõik saame selle jaoks igapäevaselt midagi ette võtta: näiteks on mõistlik kasutada viirusetõrje programme ja tugevaid salasõnu ning hoida end pidevalt kursis internetiturvalisust puudutava infoga.
Mobiilse interneti kasutuse ja nutitelefonide lai levik on tõstatanud küsimuse ka nutitelefonide turvalisest kasutamisest. Ligi pooled (45%) nutitelefonide kasutajatest on mures mobiilselt levivate viiruste pärast ning 79% ei teadnud, kuidas oma nutitelefoni viiruste vastu kaitsta.
Väitega, et nutitelefonide turvalise kasutamise ja nende viiruste eest kaitsmise vastu on saada piisavalt põhjalikku infot, nõustus 34% küsitluses osalenuist.
„Kuna aga 66% ei arva, et on piisavalt põhjalikku infot selle kohta, kuidas kaitsta oma nutitelefoni viiruste vastu, ning tervelt 78% ei teadnud üldse, kuidas oma nutitelefoni viiruste vastu kaitsta, on need näitajad murettekitavad,“ ütles EMT erakliendi divisjoni direktor Riho Jürvetson. „Selles valdkonnas tuleb kindlasti samme astuda ja ühe esimese tegevusena on EMT koostöös Vaata Maailma Sihtasutusega algatanud noorte teadlikkuse tõstmise projekti turvalisest nutitelefonide kasutamisest.“
BNS
Tartu maakohus saatis kolmapäeval pikaks ajaks vangi kaks meest, kes süüdistuse järgi korraldasid Võrus juveelipoe röövi.
Kohus tunnistas Ingvar Parmu (22) ja Argo Laulu (40) kokkuleppemenetluses süüdi eelmise aasta oktoobris Võrus kuldehete röövi toimepanemises ning Laul tunnistati lisaks süüdi ka narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.
Parmule mõistis kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse ning Laulule nelja-aastase vangistus. Karistuse kandmise aega arvestatakse Parmul mullu 28. oktoobrist ja Laulul 16. novembrist. Menetluskulude katteks peab Parm tasuma 972,79 eurot ja Laul 1482,20 eurot.
Kriminaalasja raames esitatud tsiviilhagi katteks peavad süüdistatavad kannatanu kasuks solidaarselt hüvitama 27.284 eurot.
Süüdistuse kohaselt tulid Argo Laul ja Ingvar Parm eelmise aasta 27. oktoobril Võrus Jüri tänavas asuvasse juveelipoodi. Laul purustas haamriga vitriiniklaasi ning müüjal kästi vait olla. Pärast seda võtsid mehed erinevaid kuldehteid koguväärusega 29.804 eurot ja 54 senti.
27. oktoobril, kui röövimine aset leidis, kajastasid sündmust erinevad meediaväljaanded. Ehtekulla kokkuostufirma üks juhtidest sai juhtunust meediast teada ning informeeris aset leidnud sündmusest firma töötajaid, kuna ta ei välistanud, et röövlid võivad tulla ehtekulla kokkuostupunkti.
28. oktoobril tulidki kaks meest Tartus Rüütli tänava kokkuostupunkti ning pakkusid erinevaid kuldehteid. Kolmas mees jäi ootama peaukse juurde. Klienditeenindajad edastasid info turvafirmale ja politseile. G4S juhtimiskeskus saatis kohale turvafirmaekipaaži ning teavitas samuti politseid. Kohale saabunud turvafirmaekipaaž pidas kolm meest kinni ning andis üle mõned sekundid hiljem sündmuskohale jõudnud politseinikele.
Kinnipeetud meestelt võeti ära kuldehteid. Võru juveelipoe omanik tundis need ära, kuid tema sõnul nende kogus on üks kümnendik sellest, mis oli juveelipoest röövitud.
Kolmest kinnipeetud mehest kaks lasti vabadusse, kuna kogutud info põhjal polnud alust neid röövimise toimepanemisega seostada. Kolmas, Ingvar Parm võeti kohtu loal vahi alla. Mõned nädalad hiljem peeti röövimises kahtlustatavana kinni ka Argo Laul.
Lisaks röövimise toimepanemisele süüdistatakse Laulu veel selles, et ta omandas Tallinnas 10,65 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,80 grammi metamfetamiini, ning toimetas selle Tartusse. Tehtud ekspertiisi käigus on välja selgitatud, et sellest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks peaaegu 30 isikule.
„Mõlemad mehed on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Argo Laul vabanes vangist alles eelmise aasta 27. oktoobril ning pani samal päeval toime röövimise,“ kommenteeris ringkonnaprokurör Terje Aleksašin.
Parm on eelnevalt kriminaalkorras karistatud viiel korral kehalise väärkohtlemise, varguste ja sissetungimiste eest ning Laul kuuel korral varguste ja väljapressimise eest.{jcomments on}
BNS
Lehekülg 1771 / 1771
