Ülebaltilisest liikuvusuuringust selgub, et Eesti inimesed on piirkonna suurimad autoliisijad.
Eestis on kasutanud sõiduki soetamiseks pangaliisingut ligi kolmandik autoomanikest. Leedus on sama näitaja 23 protsenti ja Lätis vaid 14 protsenti. Seevastu on lätlastest ja leedukatest oma auto täielikult välja ostnud vastavalt 82 protsenti ja 74 protsenti. Eestis on sama näitaja 68 protsenti.
Europcar Eesti tegevjuhi Argo Rebase sõnul peegeldavad tulemused nii kultuurilisi kui ka ärikeskkondade vahelisi erinevusi kolmes riigis.
"Eestis on inimesed harjunud vaatama autot kui finantseeritavat kuluvara. Ostuhind on küll oluline, aga ostja jaoks on sama tähtis auto ülalpidamiskulu. Selline mõtteviis käib kaasas laiemalt ka näiteks kinnisvaraturul ja näitab, et siinne tarbija on kõrge teadlikkusega," ütles Rebane.
Üks põhjendus, miks Eestis kõige vähem välja ostetud autosid on see, et lõunanaabrite autopark on kokkuvõttes natukene vanem kui meil. "Vanem auto on odavam ja seetõttu sagedamini välja ostetud," nentis Rebane.
Auto ostmiseks on rohkem võimalusi kui kunagi varem
Veel mõni aasta tagasi tähendas auto soetamine enamasti kahte valikut – maksta kogu summa korraga või võtta pangaliising. Tänaseks on võimalusi rohkelt nii finantssektoris kui ka rendiettevõtluse poolel.
Kõige traditsioonilisem ja populaarsem on endiselt kasutusrent, mille puhul klient maksab auto eest igakuiste osamaksetena ning saab lepingu lõppedes auto tagastada või selle soovi korral välja osta. Levinud on ka kapitalirent, mille puhul saadakse liisinguperioodi lõppedes auto omanikuks. Kapitalirent on valikuks pigem vanemate autode puhul.
Viimastel aastatel on aga järjest rohkem tähelepanu pälvinud täisteenusliising või täisteenusrent, mille puhul sisaldab üks kuumakse lisaks autole ka hooldusi, rehve, kindlustusi, registreerimist ning muid auto kasutamisega seotud kulusid. Viimase puhul sarnaneb toode mistahes kuupõhise tellimusega nagu Netflix või Spotify, kus ühe kuumakse sees on kõik seotud kulud.
Autoga seotud kogukulu sageli ei teata
Rebase sõnul on just kogukulu see, millele inimesed keerulisemates majandusoludes või kütuse hinna kõikudes kõige enam tähelepanu pööravad.
"Auto ostuhind või liisingukuumakse ei ole autoga seotud peamine kuluallikas. Kui inimesed teaksid, palju neil kulub aastas hooldustele, rehvidele, kohustuslikule liikluskindlustusele, kaskokindlustusele ning võimalikele remontidele, siis tekiks tegelikum taju autoga seotud kuludest," märkis ta.
Eestis on täisteenusliisingut uuringus vastanute sõnul seni kasutanud vaid viis protsenti inimestes. Kui igakuine makse oleks sama suur või väiksem kui praegused autokulud, kaaluks täisteenusrenti kindlasti või võimalikuna variandina koguni 73 protsenti Eesti autoomanikest.
Kuigi eestlased on Baltikumis kõige avatumad auto finantseerimisele liisingumaksetega, on soov autot omada endiselt tugev. 68 protsenti Eesti vastanutest peab auto omamist oluliseks või väga oluliseks ning 72 protsenti eelistab jätkuvalt auto ostmist pikaajalisele rendile. Samas näitab uuring, et praktilised argumendid muutuvad järjest tähtsamaks kui pelgalt omanditunne.
Leedu noored autot ei liisi
Uuringust selgus, et auto väljaostmise või liisimise osas meeste ja naiste vahel märkimisväärset erinevust üheski riigis ei ole, kuid vanusegruppide kaupa on näha erinevat lähenemist auto omamisse.
Kui Eestis ja Lätis on auto täielikult väljaostnute osakaal noorimas ehk kuni 29-aastaste vanusegrupis kõige väiksem, siis Leedus on asi vastupidi. Leedus sõidab 85 protsenti kuni 29-aastastest välja ostetud autoga ja see on teiste vanuserühmadega võrreldes tunduvalt kõrgem näitaja. Eestis on samas vanuserühmas auto välja ostetud 63 protsenti ja Lätis 72 protsenti inimestest.
Europcari tellimusel teostatud uuringu viis läbi Norstat tänavu mais. Uuringus küsitleti vanuses 18–65-aastaseid juhiluba omavaid elanikke Eestis, Lätis ja Leedus. Uuringule vastas kokku 2400 inimest, igas riigis oli valimi suuruseks 800 vastajat.
