EESTI UUDISED BNS

Keskkonnainspektsioon tuletab põllumeestele meelde, et vedelsõnniku põldudele laotamiseks on jäänud kuu aega, alates 15. novembrist on vedelsõnniku põldudele laotamine keelatud.

"Praegused ilmad on tekitanud võib olla teatud muretuse, et suvi üha kestab, aga sügis koos vihmade ja lörtsiga ei jää kindlasti tulemata. Sellepärast ei tohiks sõnniku välja vedamisega liialt venitada,“ ütles keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Allar Leppind pressiteate vahendusel.

"Mäletame, kui keerulises olukorras olid põllumehed eelmisel sügisel, kui pidevate vihmasadude ja pehme pinnase tõttu muutus sõnniku põldudele vedamine ja laotamine võimatuks. Paljudel põllumeestel tekkisid sõnniku hoidlasse mahutamisega tõsised probleemid," lisas ta.

Ehkki seaduse järgi on vedelsõnniku laotamiseks aega 15. novembrini, võib see periood ilmastikutingimuste halvenemisel lüheneda. Nimelt on veeseaduses punkt, mis lubab keskkonnaametil, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada vedelsõnniku laotuskeelu alates 1. novembrist.

Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud juba 20. septembrist, lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist.

Nii vedelsõnniku kui ka mineraalväetiste laotamise keelud kehtivad kuni 20. märtsini aga ka muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud. Piirangu eesmärk on ära hoida sõnnikus olevate toitainete leostumine pinna- ja põhjavette, mis on väga tõsine keskkonnaoht, seda eriti kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades, sealhulgas nitraaditundlikul alal.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul nõuavad veeseaduse järk-järguliselt jõustuvad sätted põllumeestelt vähemalt 19 miljoni euro väärtuses investeeringuid sõnnikuhoidlate ehitamiseks ja laotustehnoloogiatesse.

Lõunaeestlaste jaoks on see aasta olnud tulesurmade poolest viimase kolme aasta tõsiseim - tulekahjudes on hukkunud kümme inimest, mis on ligi kolmandik Eesti tulesurmade koguarvust.

Sel kolmapäeval korraldab Lõuna päästekeskus Tartus tuleohutuse seminari, kus omavalitsuste esindajatega arutatakse, kuidas eluhoonete tulekahjusid ja tulesurmasid tulemuslikumalt ennetada.

Vaatamata päästeameti tublile ennetustegevusele ja heale koostööle partneritega on tulesurmade arv viimastel aastatel sarnases suurusjärgus püsinud. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli Lõuna-Eestis tulesurmasid mõlemal korral kokku üksteist. Tänavu oktoobriks on tules hukkunud juba kümme inimest. Kümnest hukkunust kaheksa olid pensioniealised inimesed.

„Tules hukkuvad sageli nõrgemad, kelle on unustanud lähedased ja keda ei märka aidata ka naabrid,“ ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. „Suitsuandur on igas kodus kohustuslik tehniline kaitsevahend, kuid abitumad inimesed vajavad elavaid kaitseingleid, kes oskaks nende kodus tulekahju riske tähele panna ja murede lahenduseks abi otsida.“

Margo Klaos lisas, et pereliikmete ja lähedaste puudumisel võiks need inglid olla inimesed oma kogukonnast, sest igal ühel peab olema keegi, kes märkaks tema abituks jäämist või ohtu sattumist ja suudaks tuge pakkuda.

Eluhoonete tulekahjude ja tulesurmade ennetamiseks külastavad ka Lõuna päästekeskuse päästjad igal aastal tuhandeid kodusid, kus ohutusalaseid nõuandeid jagatakse. Eelmisel aastal käisid Lõuna päästekeskuse päästjad selleks 4075 kodus. Selle aasta lõpuks on plaan nõustada 5500 Lõuna-Eesti kodu. Eelmisel aastal külastati Eestis kokku 18 000 kodu. Sel aastal on nõustatud kodude arvuks planeeritud 22 000. Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkus aastas 164 inimest. Hukkunute arv on praeguseks vähenenud neli korda ja eluhoonete tulekahjude arv ligikaudu kolm korda.

Lisaks nõustamistele on käimas kaheaastane projekt „500 kodu tuleohutuks“, mille toel on praeguseks parandatud tuleohtlikke kütteseadmeid ja elektrisüsteeme 26 Lõuna-Eesti kodus, 38 kodus tööd veel käivad ning remonditööde ootel on veel kümneid kodusid. Need kodud saavad korda siseministeeriumi ja omavalitsuste rahaeraldiste toel. Projekti elluviimist koordineerib igas regioonis päästekeskus ning juhtumipõhiselt omavalitsus. Abikõlbulikud kodud valiti välja kodukülastuste andmete ning omavalituste ettepanekute põhjal.