EESTI UUDISED BNS

Alates laupäevast jäävad suure tuleohuga piirkondadeks Eestis vaid Jõgeva ning Ida-Virumaa, ülejäänud Eestis jääb kehtima tuleohtlik aeg.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul lähtuti suure tuleohuga aja lõpetamisel muutunud ilmastikuoludest. "Tänu viimaste päevade vihmasadudele on suures osas Eestis suur tuleoht langenud ning seetõttu jäävad ainsateks suure tuleohuga piirkondadeks Eestis Jõgevamaa ning Ida-Virumaa," sõnas Tähe.

Kui suure tuleohuga aeg tõi eelkõige kaasa lisapiirangud metsas- ja maastikul liikumisel ning keelatud oli metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine, siis tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha vaid selleks ettenähtud kohtades, edastas päästeamet.

Tähe toonitas, et jaanilõket tuleb teha ohutult, pidades silmas peamisi tuleohutusnõudeid. "Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale ning lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, kui tuul on aga liialt tugev, nagu näiteks täna, oleks mõistlik kaaluda, kas lõket üldse teha," lisas Tähe.

Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale ning käepärast tuleb hoida esmased kustutusvahendid. Lõket tohib teha vaid nõrga ehk kuni 5 m/s puhuva tuulega. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, lõkkel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti.

President Kersti Kaljulaid ütles reedel Tartus Eesti 100. aastapäeva tähistama tulnud kuuele Euroopa riigipeale, et kõikide jaoks oli sajand tagasi oluline aeg.

"Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi.  Nendegi ajaloos oli sajand tagasi väga oluline ajajärk," ütles Kaljulaid presidendi kantselei pressiesindaja teatel.

"Eesti jagab teiega erilist sidet, mis on sajandi jooksul saanud juurde mitmeid kihte ja ulatub isegi kaugemale kui meie riikide juubelid," rääkis Kaljulaid. "See side ei piirdu samuti vaid Tartuga, aga see on olnud suurepärane alguspunt, mis on nüüdseks saanud koostööks paljus – nii digivaldkonnas kui ka traditsioonilisemates tegemistes. On üks eriline asi, mis meid kõiki seob ja see on ühine arusaamine sellest, mida tähendab vabadus ja meie riikide iseseisvus. Ajal, mil meie väärtused ja vabadused on pideva surve all, peame hoidma ühte ja hoidma neid samu väärtusi, mis on meie olemise nurgakiviks."

Eesti riigipea sõnas, et Tartu Ülikool on olnud oluline kese ka teistele rahvastele meid sümboolselt ühte sidudes. „Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks. Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks," ütles Kaljulaid.

Reedel on Kaljulaidi kutsel Tartus Eesti 100. aastapäeva tähistamas kuus Euroopa riigipead: Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistö.

Presidendid külastavad päeval Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli ja Ahaa teaduskeskust, õhtul annab Kaljulaid riigipeadele piduliku õhtusöögi ja päev kulmineerub laulu- ja tantsupeo Gaudeamus avatseremooniaga koos tule, valguse ja muusikaga Vabaduse puiesteel ja Emajõe kallastel.

Reede ehk võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.

Kui tööpäeva pole objektiivsetel põhjustel võimalik lühendada, peab tööandja töötajaga kokku leppima töötamise pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordselt rahas. Vabariigi aastapäev on riigipüha. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb maksta töötajale kahekordset töötasu.

Tööpäevi lühendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõululaupäeva eel.

Vikinglotto kolmapäevasel loosimisel sai üks õnnelik lotomängija 6+0 tabamuse ning võitis 128 154,80 eurot.

Sama võidutaseme võidu ja võidusumma sai ka üks Soome mängija. Eestisse võidu toonud pilet on ostetud internetist.

Tegu on selle aasta kolmanda 6+0 taseme võiduga Eestis, viimati võideti kuue tabamusega Vikinglottos 16. mail, kui Rakverest pärit mees võitis internetist ostetud piletiga 118 316,7 eurot.  

Esimese nelja kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 2,7 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 7,5 miljoni eurot, sealhulgas 1,8 miljoni euro eest kiirloteriide võite.