EESTI UUDISED BNS

Kuna 75 sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautot jäi üle, jagatakse need riigiasutuste vahel, politseile eraldati 19 elektriautot, kirjutab Postimees.

„Praeguste plaanide kohaselt on kavas kasutusse võetavad elektrisõidukid suunata peaasjalikult mitteoperatiivsete tööülesannete täitmisele, kuna näiteks külma talveilmaga ei pruugi elektriauto kasutamine patrullmasinana optimaalne valik olla,“ rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) logistikabüroo juht Tauno Tuisk. „Samas oleme seisukohal, et iga elektrisõiduk annab politseile pisut tegevusruumi ja paindlikkust juurde.“

See, kui palju ja millist kasu elektriautode kasutamine politseile annab, sõltub Tuisu sõnul paljudest teguritest. Näiteks autode tehnilistest näitajatest ja vastupidavusest, vajaliku taristu olemasolust ja ka sellest, millist ülesannet need sõidukid täitma hakkavad.

Siseministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja kt Anu Neemelo nentis, et PPA-le eraldatud 19 sõidukit saab eeldatavasti kasutusele võtta juba enne suve.

„Elektriautodel on teatavad kasutamispiirangud, mis tõstavad otstarbekuse küsimuse – näiteks on päevane kilometraaž sõltuvalt ilmast 50–100 kilomeetrit,“ tõdes Neemelo. „Elektriautode kasutamisefektiivsust pole politsei- ja piirivalveamet ega siseministeerium seni analüüsinud, kuid kvoodimüügitehingust saadud autod annavad selleks hea võimaluse, et kaaluda tulevikus juba suuremas mahus elektriautode kasutuselevõttu.“

CO2 kvooditehingu raames saadud 507 elektriautost läks sotsiaaltöötajatele 432. Peaministri nõunik Anne Sulling ütles, et ülejäänud 75 auto osas palus riigikantselei märtsis kõikidel ministeeriumidel esitada oma sooviavaldused, tingimusega, et autod peavad minema kasutusse avaliku teenuse osutamiseks.

„Kokku avaldas soovi elektriautosid oma allasutuste igapäevatöös kasutusele võtta üheksa ministeeriumi ning sooviavaldusi laekus peaaegu kaks korda enam, kui on jaotatavaid autosid,“ kinnitas Sulling Postimehele.

bns

Luksemburgis kolmikmõrva süüdistusega kohtu all olev eestlane kahetseb kaitsja sõnul tehtut ning see võib olla asjaolu, mis võib hoida kohut maksimaalkaristuse ehk eluaegse vangistuse määramisest, vahendas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Eesti kodanikku Rainer Umdat kahtlustatakse kahe aasta eest toime pandud kuritöös, kus 15 minuti jooksul tapeti Luksemburgi väikelinnas 28-aastane eestlanna, 35-aastane Kõrgõzstani päritolu naine ning 45-aastane Luksemburgi ärimees.

Umdale määratud kaitsja Marc Lentz märkis, et kahtlusalune tunnistas tehtu koheselt üles, öeldes et mõrvad ei olnud ettekavatsetud.

"Ta mõistab tehtut ning tunneb kahetsust. 15 minuti jooksul tappis ta kolm inimest ja hävitas seeläbi ka enda elu. See võib olla üks asjaolu, mis lubab kohtul maksimaalkaristuse määramisest talle hoiduda," rääkis Lentz.

Esmaspäeval kuulas kohus hukkunuid lahanud arsti ning kahte Umdaga tööd teinud psühhiaatrit. Teisipäeval kõnelesid mõrvu uurinud politseinikud ja kahtlusalune. Kolmapäeval, kohtuprotsessi viimasel päeval, saavad sõna kaitsja ja prokurör.

Kohtus oli kohal ka Eesti aukonsul Luksemburgis Lex Thielen. "Tundub, et kohtualune palus mind kohale tulla, kui Eesti politsei oli talle soovitanud, et konsuli juuresviibimine on parem. Ma ei ole sellega nõus, sest Luksemburgi kohus ei tee kohtualustel vahet päritolumaa lõikes. Siiski olin kontaktis Eesti saatkonnaga ning peale seda kõnelesin nii kahtlusalusega, sotsiaaltöötajaga kui ja kaitsjaga. Eile [esmaspäeval] olin samuti kohal, kui kohtuprotsess algas," rääkis Thielen.

Luksemburgi meedias kõlanud väited, nagu oleks üks hukkunu olnud seotud rahapesuafääriga, Rainer Umda protsessi ei puutu. "Politsei, kohtunikud või teised protsessi osalised ei ole selles suunas uurinud ning sellel ei ole antud mõrvadega midagi tegemist," kinnitas Umda kaitsja Marc Lentz.

Umda vastu on kerkinud ka kahjunõuded. Maksimaalne karistus, mis võib teda ees oodata, on eluaegne vangistus. Umda on avaldanud soovi karistus Eestis kanda.

Kohus teeb Umda süüasjas otsuse kolme-nelja nädala pärast.

bns