ETTEVÕTLUS • Äsja 15aastaseks saanud, transportööride tootmisele keskendunud Väimela ettevõtte ASi Rauameister töötajad pole masu tundnud, ütles ettevõtte juht Harri Rantala.

Rantala ütles, et koondamiste ja palkade vähendamise asemel kärpis ettevõte kasumlikkust. Nii vähenes varem paarikümne miljoni kroonini ulatunud aastakasum kaheksa-üheksa miljonini. See tähendab, et veidi üle 80 inimese, kes on endise Väimela sovhoosi remonditöökotta rajatud metallitööstuse juures ametis, võisid tunda end raskes masuolukorras kindlalt.

„Ja tööd tegime rohkem,” lisas Rantala. Mis tähendab, et hoolimata käibe 30protsendilisest langusest kasvas tootmismaht 20 protsenti. Ettevõte mõõdab tootmise mahtu tonnides, aastas toodetakse ligikaudu 2000 tonni metallist transportööre, mida kasutatakse näiteks katlamajade juures küttematerjalide transportimiseks. Veidi vähem kui poole töödeldavast materjalist moodustab roostevaba teras.

Töötajate leidmisega probleeme pole

„Praegu on meil 86 töötajat,” ütles Rauameistri raamatupidaja Ruth Uibo. Tema sõnul on viimase viie aasta jooksul olnud inimeste liikumist väga vähe, olukord on stabiilne ja rahulik. Kümmekond aastat tagasi läksid paljud õnne otsima välismaale, Soome või Norrasse, aga neist on mõned juba tagasi tulnud.

„Oli isegi päevapealt lahkumisi,” meenutas ettevõtte soomlasest juht Harri Rantala. Praegu hindavad ettevõtte töötajad rahulikku töökeskkonda, mis on väga oluline neile maameestele, kes moodustavad valdava osa kollektiivist. Ligi 80 töötaja hulgas on vaid kümmekond naist. Töötajaid käib Rauameistrisse kogu Võrumaalt, nii linnast kui ka Põlva poolt, Haan- ja ja Rõuge kandist. Üks mees käis ka Räpinast, aga nüüd üürib elamispinda, sest 80 kilomeetrit päevas edasi-tagasi sõitu käis üle jõu.

„Inimesed käivad ja küsivad: on teil mõnda tööd,” rääkis Uibo, „see on väga hea töökoht mehele.” Uibo kinnitas, et mingit probleemi ettevõttel töötajate leidmisega pole olnud. Palgad on ettevõttes keskmiselt 1000 euro ringis kuus.

Valdav osa töötajatest on keevitajad-lukksepad, keda muu hulgas valmistab ette samas lähedal asuv Võrumaa kutsehariduskeskus. Koolist käivad noored ettevõttes ka praktikal, aga otse pärast kooli tulevad ettevõttesse tööle vähesed. Paljud noored tahavad enne välismaal ära käia. Eestisse tööle meelitavad mehi enamasti naised, kes pole rahul sellega, kui kaasa pidevalt kodunt ära on.

Ettevõtte juht Harri Rantala rääkis, et masu ajal oli tööd rohkem, aga selle eest maksti vähem. Ligikaudu 95 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks, peamiselt Soome, aga ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Jaapan, Tšiili, Kanada, Indoneesia. Kaugematesse veetakse toodang merekonteinerites. Euroopasse, näiteks Hispaaniasse, veavad kauba kohale autod.

Eestisse jääb viis protsenti toodangust, mille hulgas on nii väiksemad tööd majapidamistele ja talunikele kui ka transportöörid Narva elektrijaamadele. Tootmiseks kasutatav must metall tuleb Tallinna metallimüüjatelt, roostevaba teras Soomest.

Bürokraatia kasv valmistab peavalu

„2009. aasta oli kõige raskem,” hindas Rantala masuaega. Kui aga vaadata ettevõtte 15aastast perioodi, siis oli kõige raskem algus 1996. aastal. Siis oli peamiseks mureks bürokraatia, mis puudutas tegevuslube, garantiisid ja pangalaenusid. Esimese aasta tegutses ettevõte Parksepas endisesse Võru EPT remonditöökotta sisustatud ettevõtte Lapi Metall juures. Edasi osteti oma pind, mida on ajapikku laiendatud.

Praegu kuulub ettevõtte juurde 5000 m2 hoonepinda ja neli hektarit maad. Ettevõttel on seitse omanikku, igaühele kuulub ligikaudu 14 protsenti. Eestist kuuluvad ettevõtte omanikeringi selle juht Harri Rantala ja tema abikaasa Siret.

Rantala sõnul on märgata bürokraatia kasvu ka viimastel aastatel, eriti seoses keskkonnanõuetega. Näiteks nõutakse ettevõttelt üle 300 kW võimsusega kütteõli ahjude tõttu saaste mõõtmist, mida tuleb teha viie aasta jooksul. Seejuures võib juhtuda, et mõõtmised lähevad kallimaks kui saaste eest tasutav maks.

Soomes pole mingit sellist nõudmist, näiteks kaks majapidamistes kasutatavat Tulikivi ahju on samuti üle 300 kW võimsusega, neilt ei nõua keegi mingit mõõtmist. Rantala arvates oleks otstarbekam lisada maks kütteõlile, kui sundida ettevõtjaid korstnate otsas saastet mõõtma.

Euro tulekut hindab Rantala positiivselt, märkides, et ettevõte on juba kümme aastat eurodes kaupa teinud.

„Ainult palka makstes olid enne summad miljonites, nüüd sadades tuhandetes,” lisas ta. Eurotsoon annab võimaluse paremini hindu võrrelda, välismaalastele on investeeringud selgemad. Välisinvesteeringute tulekuks peab Rantala oluliseks, et riigi tulud ja kulud oleks tasakaalus.

Võrumaa probleemide osas märkis ta ebaühtlast internetiühendust, mis levib hästi vaid 30 meetrit maapinnast kõrgemal.

„Eesti on ju e-riik, internet peaks olema igal pool,” lisas ta. Enda kohta ütles Rantala samas, et ta ei tea, kas ta oleks jätkuvalt Eestis, kui tal poleks eestlannast naist. Kuigi Rantala elab Võrus, käib ta iga kahe kuu järel nädalakese Soomes oma metsa vaatamas. Kokku on Rauameister Väimelas asuvasse tootmise investeerinud 15 aasta jooksul 50–70 miljonit krooni.

Laienemisplaanide kohta märkis Rantala, et praegu tellitakse Narvast allhanget 30–40 tonni kuus. Kui see maht Väimelasse tuua, saaks ettevõtet laiendada veel paarikümne inimese võrra. „Võimalik, et võtame need 20 inimest omale juurde,” märkis ta.

Hiina konkurentsi kohta ütles Rantala, et paljusid asju on praegu juba odavam tellida Lätist-Leedust kui Hiinast. Viimastel aastatel on Hiinas tootmise hind tublisti kerkinud, samuti on Hiina puhul kasulik tellida korraga suuri koguseid.