Prokuratuur premeeris Võru gümnaasiumitiimi tööd

Riigikohtu 106. aastapäevale pühendatud kaasuskonkursi tänuaktusel tunnustati parimate õigusteemaliste õpilastööde autoreid ja nende juhendajaid. Kokku esitati veidi üle 60 töö, pärast eelvalikut jõudis žüriile hindamiseks 24 parimat.

Gümnaasiumi arvestuses silmapaistvamate kirjalike tööde seas sai prokuratuuri eripreemia Võru gümnaasiumi õpilane Henri Ausin ja tema juhendaja Kaja Kenk.

Esikohal osavõtt

Võru gümnaasiumis ajalugu ja ühiskonnaõpetust andev õpetaja Kaja Kenk märgib, et prokuratuuri eripreemia tuli kaasuste lahendamise ette kooli mooduli Mina ja ÜHISKOND „Riik ja õigus” raames. „Selle üks eesmärk on orienteeruda seadusandluses. Riigikohtu kaasuskonkursil kaasalöömine on suurepärane võimalus. See annab võimaluse avardada teadmisi, arendada analüüsivõimet ja panna end proovile keerukas kohtusüsteemis.”

Õpetaja tunnistab, et lootus saada tunnustatud on temas alati olemas olnud. „Kuidas lõppkokkuvõttes läheb, sõltub nii oma õpilaste töödest kui ka konkurentidest. Õpetajana süstin mõtet, et tähtis on osa võtta, oma panus anda, proovida. Kõik ei saa võita, küll aga on kõigil osavõtnutel võimalik õppida.”

Kuus tundi ajuraginat

Õpilane Henri Ausin tõdeb, et tööd esitades ta ei oodanud selle eest mingisuguse preemia pälvimist. „Sellest kuuldes olin ma tõesti üllatunud! Minu jaoks oli kõige põnevam õppida seaduste ning nendest korrektselt lähtumise kohta. Praegu ei plaani ma õigusteadustega tegelema hakata, sest mind huvitavad teised valdkonnad sellest rohkem.” Töö kirjutamiseks kulus noormehel kokku umbes kuus tundi.

Kaja Kenk lisab, et talle pakkus konkursil osalemise juures mõnusat pinget jälgimine, kuidas õpilased tõlgendavad õiglast karistust. „Õigus ei võrdu õiglus: esimese selja taga on moraalinormid ja teise taga seadused. Henril on tugev loogiline mõtlemine ja see teeb mitmete erialade uksed valla.”

Õiglase riigi nimel

Kaasuskonkursi žüriis osalenud Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Caroly Päkk tõdeb, et nendepoolse eripreemia saanud Henri Ausini töö paistis silma selge õiglustunde ja väga hästi põhjendatud seisukohtadega. „Tema koostatud kohtuotsuse resolutsioon oli loogiline ja arusaadav. See vastas kõigile kaasuses tõusetunud küsimustele, mis näitab küpset ja läbimõeldud lähenemist.”

Sellised konkursid on kasulikud, sest need annavad noortele võimaluse näha, kuidas õigussüsteem toimib ja millist rolli prokuratuur mängib turvatunde tagamisel. „Konkursil saab lahendada päriselule sarnaseid olukordi. Proovida, kuidas oma mõtteid selgelt põhjendada. Samal ajal aitavad sarnased konkursid märgata noori, kellel on tugev õiglustunne ja huvi riigi toimimise vastu. Sellised algatused toovad õigusemõistmise noortele lähemale. Näitavad, et ka nemad saavad panustada sellesse, et Eesti oleks turvaline ja õiglane riik.”

Aukartus ameti ees

Abiprokurör annab oma hinnangu sellele, kas tema ametikaaslaste pealekasv on praegu piisav. „Noorte pealekasv võiks alati suurem olla, nagu tunnevad ilmselt kõik spetsiifiliste erialade esindajad. Prokuröriamet on küll au sees, kuid võib noortes tekitada eelarvamusi ja aukartust. See on nõudlik töö, mis eeldab emotsionaalset vastupidavust. Vajalik on kõrge eetiline standard ja valmisolek tegutseda pideva surve all.”

Samas on see tema sõnul tugeva missioonitundega amet, mis võimaldab panustada inimeste turvatundesse ja riigi julgeolekusse. „Vastutus on suur ja amet keeruline, kuid ühiskonna jaoks äärmiselt oluline.”

Hoogne töötempo

Caroly Päkk leiab, et noori võiks prokuröritöö juures kõnetada see, et tegu on väga põneva ja väljakutseid pakkuva ametiga. „Töö on tempokas, vaheldusrikas ja täis olukordi, mida ei saa kunagi ette ennustada. Ükski päev ei ole teisega sarnane, sest iga juhtum toob kaasa uue väljakutse ja võimaluse midagi olulist lahendada. Lisaks töötavad prokurörid tugevas meeskonnas, kus saab õppida kogenud kolleegidelt ja tunda, et sinu panus loeb. See on amet, mis hoiab mõtte erksana ja pakub pidevalt arenguvõimalusi.”

Päkk lisab, et tegu on sügava väärtusega tööga, mis võiks kõnetada noori, kes soovivad päriselt panustada ühiskonna turvalisusse ja õiglustundesse. „Iga juhtum mõjutab otseselt kellegi elu. Õiglane ja läbimõeldud otsus aitab hoida ühiskonda ausa ja usaldusväärsena.” 

21. korda toimunud riigikohtu kaasuskonkurss pakkus koolinoortele võimalust asetada end õigusemõistja rolli. Nad said lahendada kaasusi, millesarnastega kohtunikud iga päev oma töös kokku puutuvad. Kaasuseid võis lahendada nii kirjaliku kohtulahendina kui ka loovas vormis.

Konkursil osalejad said valida kolme juhtumi seast:

1. Haldusõiguse kaasus käsitles vaidlust selle üle, kus asub isiku tegelik elukoht, kui see mõjutab nii kandideerimisõigust kohalikel valimistel kui ka lapse elukohajärgse kooli määramist.

2. Karistusõiguse kaasus keskendus süüdistustele avaliku korra raskes rikkumises ja kehalises väärkohtlemises.

3. Tsiviilõiguse kaasus puudutas ära jäänud klassireisiga seotud rahatagastamise nõuet.

Allikas: RIIGIKOHUS