Ilves: liberaalne demokraatia pole enam endastmõistetavalt hea asi
Taasiseseisvumispäeva puhul kolmapäeval Kadriorus kultuuri- ja ühiskonnaelu tegelasi võõrustanud president Toomas Hendrik Ilves tõdes, et viimaste kuude sündmused näitavad, et liberaalne demokraatia pole enam endastmõistetavalt hea asi ning inimesed on mures, sest on hakanud tunnetama tsivilisatsiooni haprust.
Ukraina kriisile viidates aduvad riigipea sõnul kõik viimastel kuudel aina selgemalt, et kõik pole üldse nii enesestmõistetav. "Ma ei mõtle ainult seda, mida me ise saavutasime. Ma mõtlen ka olukorda, mis võimaldas seda saavutada. Juba läinud aasta lõpul, vaadates, mille vastu ukrainlased Maidanil protesteerisid, nägime, et mujal on teisiti läinud. Olime vaikselt täheldanud, kuidas paljudes riikides sõnavabadus, ja teisedki vabadused, millega meie oleme ühe põlvkonna vältel ära harjunud, on tasapisi tasalülitatud. Isegi tasane protest on raudrusikaga maha surutud," ütles Ilves.
Tema sõnul pole viimased kuud olukorda paremaks muutnud, vaid vastupidi. "Oleme pealt vaadanud, kuidas kogu viimase poole sajandi enesestmõistetavad arusaamad julgeolekust on maha tallatud. Terminid nagu agressioon, okupatsioon, seadusetus, sõda on äkki taas täiesti aktuaalsed. Liberaalne demokraatia, Eesti paleus läbi aastate, pole enam endastmõistetavalt hea asi. Pole isegi Euroopa Liidu sees, kui vaatame viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi või mõne Euroopa liidri väljaütlemisi," rõhutas Ilves.
Tema sõnul on inimesed muutunud murelikuks. "Osa sellest murest on asjata üles köetud – näiteks arutute artiklitega sellest, kes meie sportlastest sobiksid okupatsiooni tingimusis Vene koondisesse. Aga suur osa meist tunnevad muret, sest me tunnetame äkki oma tsivilisatsiooni haprust, meie edu ja heaolu haprust. Seda tunnet lisavad meie vanavanemate ja vanavanavanemate lood sellest, kuidas ja kui kiirelt kõik ükskord kadus. Ja mis sellele järgnes," ütles Ilves.
Tema sõnul lisandub sellele vaikne teadmine, et kui peaks tulema järgmine kord, siis Eesti veerand sajandit kestnud narratiiv laulvast revolutsioonist, kus rahumeelne vabakonna, kultuuriinimeste ja poliitikute ühistegevus tõi vabaduse, seekord vist enam ei töötaks. "Eelmine kord oli meil vastas suuresti ise Lääne poole vaatav valitsus. Mis hoolimata Leedus ja Lätis toime pandud veretöödest ei vastandanud end Läänele.Nüüd leiame enda kõrval Lääne põhiväärtustega vaenujalale asetunud ideoloogia. Sallivus, vabad valimised, riigi ja kiriku lahusus, sõnavabadus, kogunemisvabadus olla degeneratsioon. Vene meedia taandumine vaba ajakirjanduse põhimõtetest sunnib seda valdkonda täiesti uue pilguga vaatama," arutles Ilves, lisades, et mis tõi Eestile vabaduse see teist korda enam ei too.
Ilvese sõnul on kõik viimase poole aasta jooksul näinud, et Eesti järjekindel ponnistus täita NATO kaitsekulutuste kohustust polegi võib-olla nii ilkumisväärne. "Üleolev suhtumine psühholoogilisse kaitsesse ei tundugi arukas, nähes, kui jõhkralt ja massiliselt treitakse maailma avalikkusele valesid Ukraina kohta. Tähendab, ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib meid ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Äkki tuleb arusaam, et see maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb ise panustada selle säilitamise nimel," rääkis Ilves.
Riigpea sõnul tuleb liberaalse demokraatia väärtusi tuleb hinnata kui enda loodud privileegi. "See pole midagi, mis on olemas niikuinii ja niisama.Me näeme, et me kõrge koht maailmas just vabaduse osas on päris. Ja me vist oleme hakanud seda nüüd pisut tõsisemalt hindama. Ma kutsun teid üles mõtlema, mida tähendab avatud ühiskonna ja demokraatia kaitse praegu. Mida saame teha, et tunneksime end kindlamalt nüüd, kui ajalugu on taas pead tõstmas. Ajalugu, mis on meie rahva ja kultuuri vastu nii julm olnud," ütles Ilves.
Tema sõnul saavad eestimaalased palju ise ära teha. "Eeskätt olla sallivamad. Me väiksus on eriti tunda, kui meid ähvardatakse maa pealt ära pühkida – sedagi saime lugeda vaid nädal tagasi. Meil pole vaja lahterdada omaenda rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks. See on täiesti arusaamatu, eriti praegu, kui peaksime oma kaasmaalasi hõlmama, mitte eemale jätma. Samuti, kui vabadus on ohus, siis ei küsita, kes on su partner kodus," ütles Ilves, rõhutades, et vihkamine tarbetu luksus.
Ilvese sõnul tuleb mõelda ka sellele, mida igaüks ise saab oma kodumaa heaks ära teha. "Mõelgem ka Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse astumisele. Või mistahes Eestit arendavasse seltsi või seltsingusse. Viimased veerandsada aastat on oma riigi olemasolu andnud meile kõigile nii palju enneolematuid võimalusi. Mõelgem, kuidas midagi tagasi anda. Kui me ise omaenda loodud riiki ei hinda ega väärtusta, maksame kõik ränka hinda. Kaitskem Eestit," lõpetas Ilves.
