President heitis riigikogule ette kooseluseadusega toimuvat
Riigikogu sügisistungjärgu avamisel esmaspäeval riigikogulaste poole pöördunud president Kersti Kaljulaid heitis riigikogule ette kooseluseadusega toimuvat, märkides, et rahvasaadikutel pole jätkunuid vastutustunnet tagada kooseluseaduse rakendamine.
"Et kaitsta õigusriiki ja demokraatiat, on seadusandja võtnud enda peale kohustuse järgida hea õigusloome tavasid. Et püsiks inimeste usk õigusriiki ja seadusandja pädevusse, peab seadusandja suutma näha tervikpilti. Seaduseelnõude väljatöötamiskavatsused ja mõjude hindamine ei tohi olla tüütu formaalsus, mida täidetakse vaid vormiliselt või „paremal“ juhul välditakse üldse. Juhtumipõhine ja läbimõtlematu seadusloome, mis ei arvesta kehtiva õigussüsteemiga või reageerib enim klikke saanud päevapoliitilistele uudislugudele toodab rakendamise probleeme, täiendavat seaduste muutmise vajadust, lisakulusid ja õiguslikku ebakindlust," märkis Kaljulaid.
Tema sõnul lähtub seaduseandja paljude seaduseelnõude puhul sellest, et eelnõu on põhiseaduspärane, kuid sellest ei piisa. "Teie, riigikogulased, olete seadusandja. Teie vastutate õige ja õiglase, selge ja usaldatava seadusandluse eest. On vastutusest kõrvale hiilimine, kui lubada paberil kaitsta õigusi nagu kooselu, olukorras, kus ei jätku tahtmist või vastutustunnet tagada nende rakendamine. Ka Nõukogude Liidu konstitutsioon lubas muide paberil kaitsta sõna- ja mõttevabadust. Loomulikult saab loota, et kohtud tulevad siin inimestele appi õigusriigi toimimise kindlustamiseks. Tulevadki, kuid õiguskindluse murenemist see aga kinni ei kata," märkis Kaljulaid.
"Või võtame kavandatava taustakontrolli seaduse, mille puhul loodan, et selle kohta laekunud tagasiside leiab piisavalt tähelepanu. On meie kõigi huvides, et säiliks usaldus avaliku võimu teostajate vastu, kuid kunagi pole liiast küsida, kas suures reguleerimistuhinas ei tehta heastamatut kahju. Isegi kui ülereguleerimine ei pruugi alati olla põhiseadusvastane," rääkis Kaljulaid.
President pani riigikogulastele südamele, et nad peaksite oma ametist lugu mitte üksnes iseenda, vaid ka Eesti riigi hüvanguks. "Mind teeb murelikuks, et riigikogu näib olevat liiast lahkelt valmis andma suure osa oma ülesannetest täitevvõimule. Küll kaotas riigikogu riigieelarve eelnõust kõige enam muret tekitavad sätted, mis oleks valitsuse eelarvevolitusi riigikogu arvel oluliselt laiendanud - kuid seda alles reaktsioonina riigikontrolöri, õiguskantsleri ja riigikohtu kriitilistele seisukohtadele," märkis president.
Tema sõnul tasub lisada, et riigikogu finantspädevus ei piirdu riigieelarve heakskiitmisega ja katuseraha jagamisega. "Parlamendi vastutus laieneb ka pikaajalistele, üleriigilise tähendusega taristuprojektidele nagu Rail Baltica. Teie ülesandeks on luua ja rakendada kontrollmehhanismid, mille abil ka seda vastutust teostada. Katuseraha jagamisest võiks aga üldse loobuda või siis läbipaistvalt öelda, kuidas ja kellel on võimalik riigikogult seda jõulukinki küsida," rääkis Kaljulaid.
President kinnitas oma kindlat tahet anda koostöös riigikoguga parima selleks, et seadusloome küsimuste lahendamisel ei kipuks praktiliste ja kiireloomuliste vajaduste kõrval unarusse jääma õigusriik ja põhiõigused, milleta on vähem väärt Eesti 26 aasta eest tagasi võidetud vabadus.
"Sügisest võtavad mitmed teist tõenäoliselt enda peale veelgi suurema vastutuse kinnitades, et suudavad teha sama head – kui mitte parematki – tööd olukorras, kus nad esindavad inimeste huve samaaegselt nii kohalikul kui riigi tasandil. Kohaliku omavalitsuse liikme ja riigikogu liikme mandaatide ühitatavuse põhiseaduspärasust on kinnitanud riigikohus. Soovin teile ka vajalikku enesekindlust loobuda ühest neist kahest toolist, kui tunnete, et ei suuda esindada erinevaid huvisid, ilma et teil tuleks südametunnistusega kompromisse teha," lõpetas president, soovides riigkogule jõudu tööle ja tarkust õigeid otsuseid langetada.
