Eelarvestrateegia seab eesmärgiks perede heaolu ja elukvaliteedi tõusu

Valitsuse eelarvestrateegia aastateks 2014-2017 eesmärk pere- ja rahvastikupoliitika vallas on Eesti rahvaarvu kasv ning perede heaolu ja elukvaliteedi tõus.

Eelarvestrateegia kohaselt iseloomustab 1 286 540 elanikuga Eestit rahvaarvu kahanemine ja rahvastiku vananemine. Esialgsete andmete kohaselt sündis mullu 14 054, suri 15 514, rändas Eestisse sisse 4416 ja Eestist välja 10 871 inimest. Laste ja perepoliitika vaatepunktist on valitsuse hinnangul murettekitav kogu alaealise elanikkonna ehk kuni 17-aastaste laste arvu vähenemine rahvastikus.

Kui 1990. aasta alguses oli kuni 17-aastaste laste koguarv rahvastikus ligi 416 000, siis läinud aasta alguses vaid umbes 246 300. Prognooside kohaselt võib rahvaarv väheneda 2060. aastaks 1,17 miljoni inimeseni.

Loomulik iive on Eestis tunamullu ja mullu olnud jätkuvalt negatiivne ning sündimuse kasv, et Eesti rahvast saaks kasvav rahvas, on eelarvestrateegia kohaselt valitsuse üks prioriteetidest. Rahva taastootmisvõime ehk summaarne sündimuskordaja on Eestis madalam kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides keskmiselt ja rahvastiku taastootmiseks on oluline seda märkimisväärselt tõsta.  Sündimuskordaja aastal 2011 oli 1,52, kuid taaste piir on 2,1. Kuna eestimaalased toovad ühe peamise laste sündi takistava tegurina välja vähese majandusliku turvatunde, on perede heaolu ja elukvaliteedi tõstmine vajalik ka riigi kui terviku seisukohast.

Erilist tähelepanu on valitsuse hinnangul vaja pöörata laste vaesuse ja ebavõrdsuse ennetamisele ja vähendamisele. Suhtelise vaesuse määr, mis väljendab sotsiaalpoliitika tõhusust ja sotsiaalset tõrjutust, näitas, et ülemöödunud aastal elas kuni 17-aastastest lastest vaesuses 17 protsenti. Võrreldes 2010. aastaga laste suhtelise vaesuse määr vähenes ning on mõnevõrra madalam kui kogu elanikkonna vastav näitaja, mis on 17,5 protsenti.

Tunamullu oli suhtelise vaesuse määr kõige suurem ühe vanemaga lapse või lastega ning kolme ja enama lapsega leibkondades, ulatudes vastavalt 32,6 ja 21,2 protsendini. Vaesuse ja ebavõrdsuse leevendamisel on olulisel kohal rahaliste toetuste maksmine ning tööturu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine. 2011. aastal vähendasid sotsiaalsed siirded, kaasa arvatud pensionid ja peretoetused, Eestis laste vaesust, kuid vaesusest väljatulemiseks ei piisa peredele valitsuse siiski vaid rahalistest toetustest ja hüvitistest, vaid sellele lisaks ootavad pered tuge teenuste näol, mistõttu on oluline arendada, nii töö-, pere- ja eraelu ühitamist kui laste heaolu toetavaid teenuseid.

Oluline roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel ning kaudselt ka vaesuse leevendamisel on eelarvestrateegia kohaselt lapsehoiukohtade kättesaadavusel. Praegune alusharidust ja lapsehoidu pakkuv süsteem ei ole alati piisavalt paindlik, mitmekesine, kättesaadav ega taskukohane arvestamaks lapsevanemate ja laste vajadustega. Nii näiteks oli 2010.aastal formaalse lastehoiuga hõlmatud 21 protsenti kuni kaheaastasest lastest ning vanuserühmas 3-6 aastat 92 protsenti, mis näitab vajadust täiendavate lapsehoiukohtade järele just alla kolmeaastaste laste hulgas.