Eestis viibiv Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler ja Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitasid teisipäeval ühisel pressikonverentsil korduvalt, et usuvad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vajalikkust, kuid kõige aluseks on ministrite hinnangul siiski struktuursed reformid.

"Toetame erinevaid kriisi leevendamise abinõusid, kuid eelkõige on vaja struktuurseid reforme," kommenteeris Ansip.

"Fiskaalpakt ja ESM on stabiliseerivate meetmetena äärmiselt vajalikud, selleks et tugevdada EL-i ja hoida euro kui Euroopa vääringu usaldusväärsust," märkis Rösler. Ta lisas, et Eesti pühendumust osatakse hinnata ja seega on Eestil ka õigus nõuda teistelt liikmesriikidelt struktuurseid reforme.

Saksa konstitutsioonikohus peaks esialgse otsuse ESM-i põhiseaduslikkuse kohta tegema 12. septembril. Võimaliku negatiivse otsuse tagajärgede üle Rösler spekuleerida ei soovinud ning rõhutas, et kohus on oma otsuse tegemisel täiesti sõltumatu.

"Ma ei tahaks siin spekuleerida Saksa konstitutsioonikohtu otsuste üle, oma absoluutses sõltumatuses otsustab kohus ise. Parlament ja valitsus on oma otsuse teinud - me tahame ESM-i, me võitlesime selle eest ja saime ka parlamendis vajaliku häälteenamuse," kommenteeris Rösler.

Ansip lisas, et spetsifiiliselt Eesti seisukohast lähtudes on ESM meile rahaliselt märksa kasulikum kui Euroopa finantsstabiilsusfond (EFSF). "Seega ootan ESM-i kiiret rakendamist."

Peaminister Ansip lisas, et Eesti ei peaks vaatama oma panust ESM-i kaotatud rahana, vaid pigem nägema ESM-i kui Eestit kaitsvat tulemüüri.

"Eest liitus Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kohe kui iseseisvusime ja võtsime krooni kasutusele ning meie panus sinna on olnud väga suur. IMF pole meie maksumaksjate raha ära kaotanud. IMF on aidanud väga suuri majandusraskustes olevaid riike, kuid on samas muutunud ise ajaga järjest mõjuvõimsamaks. Mulle on mõistetamatu, miks ei usuta, et me Euroopas võiksime ESM-iga olla sama edukad kui IMF on kogu maailmas," lausus Ansip.

Peaminister võrdles ESM-i ka kindlustuspoliisiga. "Me kõik kindlustame oma kodusid ja ei ole aasta lõpus, kui kõik maksed on makstud, õnnetud, et maja ei põlenudki maha. Vastupidi, me teeme neid makseid ka järgmisel aastal."

"Me peaksime keskenduma rohkem kasule, mida Eesti ESM-ist saab," lisas Ansip.

Ansipi sõnul tahavad nii Eesti kui Saksamaa näha EL-i tugevana ühes usaldusväärse ja stabiilse vääringuga. "Toetame kõiki meetmeid, mis aitavad muuta Euroopat tugevamaks ja Euroopa ühisraha usaldusväärsemaks."

Ta nentis samas, et ühised eurofondid oleks praegu halb mõte. Eesti peaminister lisas, et nii Saksamaa kui ka Eesti on konservatiivse eelarvepoliitika järgijad ning kulutada saab nii palju kui maksumaksjad riigikassase maksavad.

Rösleri sõnul võib Eestit tuua näitena sellest, et kuidas ajada nii majandus- kui ka rahanduspoliitikat. "Just see aitas Eestil juba 1990. aastatel saada stabiilseks partneriks, üle elada eelmine kriis, et siis 2011. aastal liituda euroga."

Kohtumisel rääkisid ministrid lisaks euroala stabiilsusele ja ESM-ile veel kaubavahetuse tõhustamisest ja kahe riigi vahelise majanduskoostöö arendamise võimalustest. Eesti ja Saksamaa peavad oluliseks digitaalse majanduse toetamist ja arendamist ning energeetikaprojekte, mis ühendavad Euroopat.

Saksa asekantsler, majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler kohtus teisipäeva hommikupoolikul ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, kellega arutas samuti ühisraha-, ekspordi-, infotehnoloogia- ja energeetikaküsimusi.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas, et plaanitav üürhinna tõus ei puuduta tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi.

„Minu seisukoht on, et Kaitseväe korterites elavatele kaitseväelastele, kes on praegu tegevteenistuses, jääb nii 2012. kui ka 2013. aastal kehtima praegune üürihind. Samuti jääb üürihind muutumatuks välismissioonidel vigastada saanud inimestele ja langenud kaitseväelaste omastele,“ ütles Reinsalu.

Küll aga vaadatakse Reinsalu sõnul üürihind üle Kaitseväe korterites elavatel tsiviilametnikel ja nendel, kes ei teeni enam Kaitseväes.

„Tegevteenistuses mitteolevatele inimestele soodushindadel korterite üürimise näol on tegemist seadusevastase soodustusega ning sellele on korduvalt tähelepanu pööranud ka Riigikontroll,“ sõnas kaitseminister.

Kaitseväel on praegu välja üüritud 560 korterit, kus elab 47 Kaitseväest teenistuses lahkunud inimest, 38 tsiviilametnikku ning 475 tegevteenistuses olevat kaitseväelast. Kaitseväe korterite üürihind on Tallinnas ja Tartus 32 eurosenti ruutmeetrilt ja mujal Eestis 19 eurosenti ruutmeetrilt.

Tegevteenistuses mitteolevate inimeste korterite üürihinnad tõstetakse turuhindadeni vastavalt erapooletu hindaja poolt läbi viidud hindamisele.

Statistikaameti andmetel kasvas kokkuostetud teravilja kogus tänavu esimesel poolaastal ligi seitse protsenti võrreldes möödunud aasta samal perioodiga ning teravilja eest makstud keskmine hind langes aastases võrdluses 5,5 protsenti.

Kokku osteti teravilja tänavu poole aastaga 96 674 tonni. Teravilja keskmine kokkuostuhind oli 193,2 eurot tonni kohta, võrreldes 204,5 euroga aasta tagasi.

Kõige enam osteti esimesel poolaastal nisu – 67 141 tonni, mis on 126 protsenti enam kui aasta tagasi. Nisu keskmine kokkuostuhind langes 15,7 protsenti ja oli esimesel poolaastal 195,1 eurot tonni kohta.

Odra kokkuostukogus vähenes 57,7 protsenti 23 693 tonnini ning hind langes 94 sendi võrra 191,3 euroni tonni kohta. Rukist osteti esimese kuue kuu jooksul 1500 ja kaera 2974 tonni. Rukki keskmine kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 177,5 ja kaeral 179,7 eurot tonni kohta.

Rapsiseemne kokkuostukogus kerkis aastases võrdluses esimesel poolaastal 41,2 protsenti 13 875 tonnini ning kokkuostuhind langes 2,4 protsenti 472,4 euroni tonni kohta.

Harju maakohus mõistis teisipäeval õigeks korrarikkuja löömises süüdistatud Põhja prefektuuri politseiniku, kuna tema süü polnud kohtu hinnangul tõendatud.

Kohtu väitel leidis küll tõendamist, et 40-aastane politseiamentik Harry lõi kannatanut korduvalt rusikatega kas pea või ülakeha piirkonda ja ta ei olnud neid lööke tehes enam hädakaitse seisundis, samas ei kinnita kriminaalasjas uuritud tõendid vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult, kas ja millised tervisekahjustused tekkisid kannatanul eelnevast rüselusest. "Seega ei ole kriminaalasjas võimalik tuvastada, milliseid konkreetsed tervisekahjustusi tekitas kannatanule politseitöötaja," märkis kohus.

Kohtu hinnangul ei saa ka välistada, et kannatanu soovis ise politseiametnikuga kakelda. "Seetõttu ei saa välistada, et kannatanu käitumises esines õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol, kuid selle kinnitamiseks puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematud ja ümberlükkamatud tõendid," lisas kohus.

Kohus mõistis Harry võimuliialguse süüdistuses õigeks ja leidis, et riik peab talle maksma õigusabi eest tasutu hüvitamiseks 4392 eurot. Kriminaalasja arutamisega seoses tekkinud menetluskulud jättis kohus riigi kanda.

Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja hinnangul oli 40-aastase Harry süü võimuliialduses tõendatud ning ta taotles kohtult süüdistatavale aastast tingimisi vangistust 18-kuulise katseajaga. Lisakaristusena soovis süüdistaja Harrylt kolmeks aastaks politseiametnikuna töötamise õiguse võtmist. Süüdistatava kaitsja Indrek Sirk taotles kohtualuse õigeksmõistmist. Süüdistatav end ise süüdi ei tunnistanud.

Harry sattus uurimisandmetel seadusega pahuksisse seoses mullu 15. juuni õhtul Tallinna Kesklinna politseijaoskonna hoovis toimunud vahejuhtumiga. Süüdistuse järgi kasutas patrullpolitseiniku tööülesandeid täitnud Harry põhjendamatult ja ebaseaduslikult vägivalda kinni peetud 24-aastase noormehe suhtes, lüües teda rusikaga korduvalt vastu pead. Kannatanu tundis valu ja sai kergemaid kehavigastusi - marrastusi näole ja ninaverejooksu.

Alkoholijoobes noormehe olid varem kinni pidanud ja politseile üle andnud turvamehed, sest ta oli sisenenud Tallinna reisisadama terminalis kinnisele alale. Uurimisandmetel oli ta pärast kinnipidamist solvanud ning löönud politseiametnikku, kes seejärel jaoskonna juures tema vastu vägivalda kasutas.

Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on noormees saanud kahtlustuse võimuesindaja solvamises ja tema vastu vägivalla kasutamises. Selle kriminaalasja toimik on praegu prokuratuuris.