TERVISHOID • Ajalooürikute põhjal asutati Võru linn 1784. aastal. Linnaelanike arvu kasvuga tekkis vajadus haigla järele. Omaaegne Võru linna magistraadivalitsus ehitas 1827. aastal haigla tarbeks ühekorruselise maja, hiljem ehitati peale teine korrus. Alguses oli haiglas ainult neli voodikohta ja haigeid ravis kreisiarst.

1833. aastal tuli Võrru linnaarstiks Friedrich Reinhold Kreutz-wald. Linnaarsti ülesanne oli ravida ka haigla patsiente. 1834. aastal oli voodikohti juba 14 ja sajandi keskpaigaks 20. Kreutzwald oli üks esimesi eesti soost arste, kes hakkas ravima rahvuskaaslasi. 44 tööaasta jooksul suutis ta Võru ja selle ümbruskonna elanike tervise parandamisel märkimisväärselt palju korda saata. Tal oli arstiabialaseid teeneid ka kogu Eestis, sest ta tutvustas mitmesugustes väljaannetes eestlastele elementaarseid meditsiiniteadmisi ja hügieeninõudeid („Kodutohter”, „Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest”). Dr Kreutzwald oli uuendusmeelne: juurutas uue kirjaviisi, lõi eesti keelde palju uusi sõnu ja termineid.

Näiteks sõnad „palavik”, „reuma”, „põletik”, „mädanik”, „hapnik”. Juba Kreutzwald asus aktiivselt võitlusesse alkoholismiga. 1840. aastal avaldas ta karskusteemalise külajutu „Winakatk”, tänapäevaselt „Viinakatk”. Kreutzwald tegi rasket igapäevatööd suure kohusetundega, saades selle eest nii väikest tasu, et pidi kogu elu muretsema majandusraskuste pärast. Ka toona oli visiiditasu, mida paljud elanikud ei suutnud rahas maksta. Abi eest tasuti munade, liha, küttepuude ja muuga.