Riigikogulane vastab emadepäeva ja abielu kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Igal aastal emadepäeval pärjab Eesti Naisliit aasta ema tiitliga ühte tublit ema ja naist. Seni pole üldsus aasta ema tunnustuse andmisel suurt erimeelsust kõva häälega väljendanud. Sel aastal on asi teisiti. Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri väljaöeldu tõttu on aasta ema valimise üle puhkenud skandaal. Siiri Oviiri sõnavõtust ajendatuna on isegi laul tehtud.

Tundsime huvi, mida riigikogulased sellest arvavad ja saatsime neile sellised küsimused: mida arvate abielust? Kuidas teile meeldib Naisliidu tädidest tehtud laul (esitajaks ansambel Naised Köögis)? Kas kodurahu huvides oleks otstarbekas loobuda emade-, isade- ja naistepäeva tähistamisest?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Mina olen veendunud, et traditsiooniks saanud tähtpäevade tähistamine on väärtus omaette. Ja tublide väärikate inimeste tunnustamine on vajalik. Aga demokraatlikus ühiskonnas on õigus erinevateks arvamusteks. Ka seda tuleb mõista ja sellega arvestada.

Heimar Lenk (Keskerakond): Kindlasti seisan ma traditsioonilise abielu eest, kus mees ja naine ühendavad oma elud armastusest ja soovist lapsi saada. Teised vormid – kaks naist või kaks meest – minule ei sobiks. Ma ei heidaks kellelegi tema individuaalsust ette, kuid loodus on mehe ja naise siiski loonud soojätkamiseks ning seda suudab vaid mehe ja naise liit. Mulle väga meeldib, et viimasel ajal on kiriklik laulatus taas moodi minemas. Altari ees seismine annab abielule uue hingelise ja vaimse mõõtme ning viib meid välja argipäevast, kus võib kahe inimese liidu ka näiteks ainult notar kinnitada. Mulle tundub, et sellest jääb väheks. Kirikus sõlmitud abielu lisab perekonna loomisele seda pühalikkust, mis peaks õnnelikku perekonda saatma kogu elu. Emade-, isade- ja naistepäeva tähistamisest loobuda ei tohiks. Aeg-ajalt peaksime igaühe tähtsust meie elus endale meelde tuletama ja tähtpäevad on selleks parim hetk. On ju näiteks emade- ja naistepäeval suur vahe. Austada tuleb kõiki naisi ja mehi, igaüht meie ümber. Mis sest, et mõned pole emaks või isaks saanud või tahtnud saada. Öelgem oma kaaslastele lihtsalt aitäh, et nad olemas on ning meie neid tunneme ja austame. Pealegi pole eestlaste kalendris neid tähtpäevi teab kui palju. Seepärast tähistagem neid, mis on, hästi pidulikult. Mulle tundub, et minu rahvusel on omapära tundeid mitte väga vabaks lasta. Seekord siiski tehkem seda ning suure pidulikkusega ja kallistuste saatel ulatagem oma emale või abikaasale bukett kevadlilli. Tort olgu laual ja aurav kohv kannus valmis. Istugem siis kogu perega lauda, tervitagem kevadet ja laulgem oma kalleimale naisele armastuse hümni!

Inara Luigas (SDE): Pärast väljaütlemisi aasta ema tiitli kohta peab olema ettevaatlik, muidu võib keegi sind, see tähendab mind, laulu sisse panna, kust enam välja ei saa. Just nii tegid tublid naised ansamblist Naised Köögis, kes võtsid kokku oma viieminutilise lauluga selle, millest võiks rääkida ja heietada kogu aasta. Kes esitlusega paljastasid elutõed ja tõid meid kõiki reaalsesse ja tegelikku ellu. See laul puudutas vist igaüht, viies meid teadmisele, et abielu ei anna alati lootust … nagu laulus. Vähemalt mina nautisin seda. Aasta ema tiitli reeglid on paljus ahistavad ja aegunud. Enamgi veel, need reeglid puudutavad paljusid tublisid mitteabielus olevaid emasid valusalt. Emasid, kes on lastega üksi jäetud, kes armastuse ja hoolega lapsi parimal viisil kasvatavad.

Abielust rääkides arvan, et seoses sellega maname kõik silme ette ideaalse perekonna, abielu mehe ja naise vahel, kus on pühalikult tõotatud teineteist hoida ja rasketel aegadel toetada. Rääkimata armastusest läbi elu. Rääkimata laste saamisest ja hoidmisest. Kahjuks ei paku elu just alati ideaalselt kulgevaid teid. Parimatel juhtudel tülitsetakse, andestatakse, proovitakse vigu vältida ja minnakse edasi. Rahus ja käsikäes. Kui omavaheline kooselu aga võimatuks muutub, siis arvan ka mina koos paljudega, et parim on lahkuminek. Ka siis, kui peres juba lapsed. Tihtipeale just lastele mõeldes on lahkuminek parim variant.

Kindlasti peaks selliseid tähtpäevi tähistama, kuid selliste tiitlite andmise aeg on otsa saanud. Pigem võiks tublidele emadele ühiseid kontserte korraldada, perepiknikke teha, reise korraldada, muid huvitavaid tunnustusi välja mõelda. Ja mitte ühele emale, vaid kogukonna või piirkonna emadele. Paljudele, sest paljud emad on väärt tähelepanu ja tunnustust, elavad nad siis koos või lahus. Tähtsaim on, et elatakse laste heaolu nimel. Ka võõraste laste vajadusi märgates ja vajaduse korral toetades. Soovin kõigile emadele rõõmsat meelt ja sära silmadesse! Kui aga sära kipub tuhmuma, siis otsida päevades seda sädet, mis selle uuesti äratab. Kaunist sinilillede õitsemise aega!

Toomas Paur (Keskerakond): Abielust arvan väga positiivselt. Abielu on kahe inimese selgelt määratletud liit tugeva pere loomiseks ja lastele turvalisuse tagamiseks. Meie esivanemad on abielusse väga suure austuse ja pühadusega suhtunud ning nii abielu sõlmimine kui ka sellega seotud traditsioonid on meie kultuuriruumis aastasadade kestel väga auväärsel kohal olnud.

Loodetavasti ei taandu abielu tähtis roll meie kultuuriruumist ka edaspidi. Hea, et palju noored võtavad abiellumise kaunist traditsiooni täie tõsiduse ja austusega. See annab lootust, et ühelt poolt püsib abielu tähtsus ja teiselt poolt tekib meie riigis tugevaid ja püsivaid perekondi. Laiemalt võttes on abielu terve riigi vundament, sest riik püsib ju oma kodanikel ja kodanike vundamendiks on tugevad perekonnad. Seega tegemist on üldriikliku küsimuse ja meie rahvusliku kestvuse allikaga. Kahju on vaid sellest, et me abielu tähtsusest, sellega seonduvatest väärtustest ja muust abieluga kaasnevast nii vähe räägime ja oleme abieluteemad jätnud ainult kodanike õlgadele.

Seoses lauludega on mu suhtumine alati positiivne ja toetav. Kui inimestele meeldib laule kirjutada ja neid esitada, siis on see igati kiiduväärt. See on osake kultuurist ja kultuur on rahva kestvuse juures määrava tähtsusega. Laulud on ka üks võimalik viis oma vaateid avaldada ning sageli viia need inimesteni viisil, et need jõuavad sõnumina märksa efektiivsemalt kohale, kui muud kanalid seda suudaksid.

Väga oluliseks pean seda, et meil on Eestis jätkuvalt tekkimas oma laululoomingut, mitte me ei võta ainult üle laia maailma popkultuurist pärinevaid muusikapalasid. Globaliseerumine on ühelt poolt vajalik, kuid rahvuse mõistes teiselt poolt väga ohtliku toimega. Seega on eriti kriitilise tähtsusega, et meis säiliks oma rahvuse ja iseolemise komponente, millele globaliseeruvas maailmas toetuda ja mille toel oma eksistentsi kindlustada. Väidan, et rahvuslik laululooming on üheks oluliseks teguriks, et Eesti elu areneks positiivses suunas ja lämmatav globaliseerumine meid kui rahvust ei lammutaks.

Rahvusliku lalululoomingu ja rahvusliku teadvuse olemasolu ja avaldumine on väga arukas lahendus meie kestvuse tagamiseks. Globaliseeruvast maailmast massikultuuri ülevõtmine oleks justkui kirjeldatav mõttega „kes kõvemini karjub ja rohkem tühikargab, seda kuulatakse rohkem”. Maailma popkultuur on suurema majandusliku jõuga rahastatud ja seetõttu kostub meie kõrvadele kõvemini. Hea, kui meie inimeste hulgas on säilinud võime arukalt oma asja ajada ja mitte lasta sellest kõvasti karjumisest ennast vaigistada ning oma loomingulisust tappa.

Kindlasti ei tohiks loobuda emade-, isade- ja naistepäeva tähistamisest nagu ka muude oluliste traditsioonide järgimisest. Mulle jääb täielikult mõistetamatuks, kuidas nende päevade tähistamisest loobumine võib kodurahu tagamisele kaasa aidata. Minu meelest aitab just iga tore traditsioon kaasa sellele, et me elaksime harmooniliselt ja tunneksime teineteisest rõõmu. Nii oleme kõige tugevamad ja edukamad.

Tervitan kõiki emadepäeva puhul!

Arno Sild (EKRE): Eesti pere vankumatuks aluseks on abielu. Viimastel aastakümnetel on suurenenud mitteformaalsed kooseluvormid, see tendents ei ole päris normaalne. Ka on liiga suur üksikvanemate arv. Kui täiskasvanud inimesed soovivad oma elu sättida mingil ebatraditsioonilisel moel, siis seda ei olegi põhjust taunida, aga kannatajateks ei tohi jääda lapsed. Nemad peavad saama sirguda heas, mõistvas ja armastavas peres, neile on arenemiseks vaja nii ema kui ka isa armastust. Ei tohi panna lapsi olukorda, kus nende hing saab haavu, mis saadavad neid kogu elu. Kui abikaasade vahel tekib elu jooksul eriarvamusi, siis peaks püüdma hoida peret koos vähemalt seni, kuni lapsed jõuavad täisikka. Abielu missiooniks ongi eelkõige hoida ja hoolitseda järeltulijate eest. Kui peaks juhtuma, et abielu jõuab karile, peab olema vanematel nii palju austust oma laste vastu, et nad suudavad säilitada laste jaoks erilise tähelepanu. Eriolukorraks tuleb pidada seda, kui kooselu jätkamine muutub laste jaoks ohtlikuks, siis tuleb selline olukord lõpetada. Kui minnakse elus eri suundadesse, peaks jätkuma südant ja suuremeelsust, et mitte mõelda endale ja teisele osapoolele kättemaksmisest, vaid prioriteet peaks olema ikkagi laste heaolu. Nad ju vajavad mõlemaid. Kodurahu ja pereliikmete vastastikune lugupidamine on pere vundamendiks. Pere kooshoidmisel on olulise tähtsusega peretraditsioone hoida, olgu selleks siis pere tähtsündmused, nagu näiteks sünnipäevad, emade- ja isadepäev, kooliga seotud tähtpäevad. Meie peres on olnud kõige kaunimad automatkad. Kodurahu huvides peab vaeva nägema ja rohkem ühisteks tegemisteks võimalusi otsima.

Uno Kaskpeit (EKRE): Erakonna esindajana olen nii-öelda abieluusku. See institutsioon on minu jaoks väga oluline ühiskonna traditsioonide säilimise jaoks. Samas mõistan inimesena, et ega elus lähe kõik tihti nii, nagu peaks või tahaks. Üksikema on ema nagu iga teine. Mis siis ikka teha, kui kaasa on osutunud joodikuks, kellega ei saa koos elada või kes on lihtsalt jalga lasknud. Lahutuste kõrge arv on meil suur probleem. Pigem võiks oma valikud paremini läbi mõelda ja sobivust kaaluda, kuigi mõned asjad, mis lahku viivad, võivad alles aastate pärast välja tulla.

Milliseid tiitleid jagada ja milliseid kriteeriume nende saamiseks seada, otsustagu need organisatsioonid, kes neid tiitleid jagavad. Laul oli tegelikult üsna lõbus, kuigi räppmuusika pole just minu maitse.

Üks asi ärritab mind küll, selleks on ühiskonna kahepalgelisus. Üksikemaduse puhul hakati kohe kõvasti lokku lööma. Aga kui mu hea sõber kirjanik tahtis astuda Kirjanike Liitu, olles täitnud selleks kõik nõutud kriteeriumid, siis teda sinna vastu ei võetud. Põhjendust ei esitatud, kuid ilmselt seetõttu, et ta on rahvuskonservatiiv ja erakonna liige. Loomulikult on liitu mittekuuluval kirjanikul raskem saada ka riiklikku tunnustust kui sellel, kes on loomeliidu liige. Siinjuures ütlen, et olgem sallivad, aga mitte valikuliselt.

Mis puutub naiste- ja emadepäeva tähistamisse, siis neid päevi on tähistatud alati, ma ei leia selles midagi halba. Isadepäeva tähistamist nagu eriti ei meenu, selle võib jätta tulevikuks, kui ühiskonnas tekkib suur vajadus isadepäeva tähistamiseks.

Monika Haukanõmm (Vabaerakond): Elame kiiresti muutuvas maailmas, kus suhtumine ja arusaam õigest ja valest ei ole enam nii selgepiiriline kui varem. Nii on ka abielu tähtsusega. Kuni 1926. aastani oli abielu sõlmimise õigus ainult kirikul, kes laulatas mehe ja naise pühasse liitu, nüüd, aastast 2010 saab peale kirikliku laulatuse ja ilmaliku (riikliku) abielusõlmimise kooselu ka notari juures registreerida. Õnneks lubatakse tänapäeval elada koos ka seda kuskil kirja panemata ning abielus olemata lapsi saada.

Seega oleme ka abielu puhul ajaga kaasas käinud. Muidugi on abielu ka praegu kõige selgem ja olulisim kooseluvorm, mis annab kindlustunde nii abikaasadele kui ka lastele, on selgete kohustuste ja õigustega. Samas on laialt levinud niinimetatud vabaabielu, kus elatakse koos seda ametlikult vormistamata.

Kas olulisem on vorm või sisu? Kõige olulisem on vastastikune hoolimine, armastus ja kohusetunne rõõme ja muresid jagada, vastutus koos laste kasvatamise eest – see on olulisem kui ametlik paber kummutisahtlis.

Ametlik abielu ei tee naist või meest paremaks neist, kes on valinud teistsuguse kooseluvormi.

Aasta ema valimisega ühiskonnas tekkinud arutelu näitab, et mitte alati ei ole me sallivad, ei mõtle muutuvas ajas paindlikult ja kahjuks ka ei mõtle, enne kui kõva häälega arvame või ütleme.

Kõige olulisem on, et meie lapsed on õnnelikud. Meie eesmärk peab olema õnnelike inimeste õnnelik Eesti, ja mitte ainult ülemaailmse õnneindeksi jaoks.

Kalvi Kõva (SDE): Mina ise olen abieluusku, aga kindlasti ei heida ma kellelegi ette, kui
eelistatakse näiteks vabaabielus elada. Emadepäeval emade meelespidamine on ilus ja tore komme, mis kahtlemata jääb kestma. Austust ja head sõna väärivad kõik tublid emad, nagu ka meenutamist need emad, kes puhkavad mulla all. Aga ennekõike on tegu isiklikku laadi tähtpäevaga, mida peetakse pereringis. Traditsioonid on kinni inimestes, mitte riiklikes regulatsioonides.