Soojad talved on puukidele meeltmööda ja nii ongi pärast soojemat talve puuke rohkem. Nii ka sel aastal, kus puuke on varasemast rohkem märgata. Puugid aktiviseeruvad viie kuni seitsme soojakraadi juures ning sel talvel külmemat ilma peaaegu polnudki. Pole ebareaalne korjata pärast metsas käimist riietelt kokku 20 puuki.

Pahalase külgesaamiseks ei peagi otse metsa minema, vaid piisab juba metsaäärsel alal jalutamisest ning kodus aiamurul ringi liikumisest. Peale inimeste varitseb puuk ka lemmikloomi, ronides kõige sagedamini verd imema kõrvalesta alla, käppade vahele ja koonule. Ettevaatlik peab olema ka puugi eemaldamisel ning isegi siis, kui leiad juba sibliva puugi, kes pole veel ennast jõudnud sisse imeda. Nimelt ei tohiks puuki paljaste kätega katki pigistada, sest haige puuk võib nii nakkust kätel olevate väikeste haavade kaudu edasi levitada.

Oluline on, et puuk tuleks eemaldada võimalikult kiiresti. Puukborrelioosi ülekandumiseks inimesele peab puugil olema võimalus verd imeda umbes 35–48 tundi, aga entsefaliidi ülekandmiseks võib piisata vaid minutitest. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 2313 puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve juhtu ning 83 puukentsefaliiti nakatumist.

Puugihammustuse vältimiseks saab inimene ka ise palju ära teha. Näiteks tuleks kanda heledaid ja pikkade varrukatega riideid, et puugid oleksid lihtsasti märgatavad ning kasutada putukatõrjevahendeid. Koju jõudes tuleks hoolega riided üle vaadata ning kogu keha üle kontrollida, silma tuleb peal hoida ka lemmikloomadel, sest puugid armastavad ka nende peale ennast mõnusalt sisse seada. Puukentsefaliidi vastu aitab vaktsineerimine ning seda tehakse perearsti juures ka eriolukorra ajal.

Kui oled siiski hammustada saanud, proovi puugist võimalikult kiiresti vabaneda, kasutades spetsiaalseid apteekides müüdavaid eemaldusvahendeid või peenikesi pintsette. Pese hammustuskoht üle vee ja seebiga või kasuta desinfi tseerimisvahendit.