Argipäev on proosalisem kui poliitiline programm paberil. Ühegi erakonna programm ei sisalda loetelu skandaalide ideaalsest hulgast, s.t nendest pahandustest ja sekeldustest, mille lahendamine on erakonnale jõukohane ilma eriliste lahinguteta. Niisamuti puuduvad programmidest juhtnöörid käitumiseks selliste skandaalide korral, mis on juba toimunud, iseäranis teistes erakondades. Näiteks mina isiklikult ei tea, mida tegi Keskerakonna peasekretär, Riigikogu liige Priit Toobal kirjadega, mis polnud saadetud talle ja miks olid võõrad kirjad tema käes. Seda selgitab menetlus.

Mina tean, et IRLil tuleb valida uus esimees – selline, kes peab olema skandaaliülene. Meie erakonna programm ei kirjuta ses suhtes midagi ette.

Mart Laari epohh

Väga suures laastus on Mart Laari ajajärk Eesti omariikluse taastamisel kestnud rohkem kui paarkümmend aastat. Nii pika aja vältel on romantikast saanudki argipäevane proosa, mida kannavad juba uued jõud. Oleks lihtsameelne arvata, et nood uued jõud ajavad omi asju, ajades näpuga järge Mart Laari omaaegsetes seisukohavõttudes. Kõige vähem on Mart Laar pühendanud aega just noore põlvkonna ja noortejärgse põlvkonna kasvatamisele, ka IRLi sees. Miks? Ta on olnud inimeste otsimisel küllalt hell ja pidanud meeles, kes kuidas käitub. Probleemiks ei ole isiklik lojaalsus või partei peajoon, sest need suurused muutuvad.

Probleemiks on ja jääb järjekindlus oludest sõltumatult, kuid arvestades meist igaühe õigust saada arengust oma koogitükk. Tulles tagasi apteegiasjanduse juurde – nõukogudeaegset apteegivõrku me enam ei taasta, see on juba jäädavalt lõhutud. Meil puudub aga sundus viia apteegifunktsioon toidukaupade letile, ent probleemi ei lahenda see, kui me käsitleme apteegiasjandust kohalike omavalitsuste üldise ülesandena, kuna mitmed apteegid võivad olla kontsentreeritud omavalitsuse ühte nurka. Mõnda ravimit saab Tartus osta ainult paarist rohupoest, kaugeltki mitte igast.

Mis loeb siin jutt sellest, et haldusreformi saab viia läbi kiiresti (Mart Laar) või et maal sõltub kõik töökohtadest ja meie niinimetatud maakondlikud linnad käivad alla (Helir-Valdor Seeder), kui näiteks apteegiasjanduses on tagasipöördumatu haldusreform juba pooleli? Missugune on selles osas IRLi seisukoht? Läbipaistvus on selleks liiga argipäevakauge kategooria.

Võttes protsessid meie ümber kokku, tuleb tunnistada, et väga palju on pooleli ilma programmita, teisisõnu – asjade venides puudub lahendustes hingamisruum ja inimesed ka IRLi sees on hakanud väsima. Neil on õigus mõelda ka oma isiklikust tulevikust, ent nad küsivad, mis see õigus maksab? Vastan, kuigi julmalt: avalikus teenistuses maksab see õigus kas tõmbumist enesesse või vastupidi, võimu kontsentratsiooni väheste kätte. Uusi nägusid on Eesti poliitikas kahtlaselt vähe, arvamusliidreid veel vähem ja kui esimesi on vaja kindlasti juurde, siis teiste tarvilikkuses lubatagu kahelda.

Uus juht, kuid kui vana on meeskond?

Ma ei salga, et pooldan IRLi uue esimehena erakonna parlamendifraktsiooni juhatajat Urmas Reinsalu. Iseasi, et ma ei tee seda suure õhinaga, sest isegi siis, kui ta oleks muust vabastatud, kulub tal erakondliku aktiivi tundmaõppimiseks vähemasti aasta. Kuid Urmas Reinsalu pole tööst Riigikogus vaba ja ta peab end täiendama rahvusvahelises poliitikas, milleks kulub vähemalt paar aastat. Ta peab kujundama erakonna oma näo mitte vaakuumis, vaid erakondade ja kodanikuliikumiste keskel. Tal on tarvis umbes 40 liitlast, kellest pooled kuuluvad Riigikokku, pooled aga pärinevad regioonidest, mille erihuvid ei lange kokku.

Tihti jääb koguni selgusetuks, mida konkreetselt me saame regionaalsena mõista. Eesti Kunstiakadeemia asub Tallinnas, ta ei ole üle-eestiline. Ta muutub selliseks aga Euroopa Liidu rahade taotlemisel, kus konkureerivad viis transporditrassi – (1) Tallinn–Tartu– Luhamaa, (2) Tallinn–Narva koos uue raudteesillaga, (3) Tallinn–Heinaste, (4) Virtsu–Kuivastu, (5) Tallinn–Riia–Vilnius. Täitsa selge, et IRLi uus esimees üksi kõigi trassidega tegelda ei jõua. Kes tema meeskonnast seda jõuaks ja nimelt nii, et kui keegi tollest meeskonnast välja kukub, on dublant vabalt võtta? Sellist dublanti ei ole, teda tuleb alles koolitada. Ainult et IRL ei saa olla üksnes transpordipartei. Me peame olema universaalsed ning näitama ära, et konservatiivsus ja progress ei ole verivaenlased. Vastasel korral nähakse meis katkist pidurit.

Tähtvere mõisas
19. jaanuaril 2012