Võru seltsing Järvamaal esitles 9. veebruaril 2014.a.Paides oma raamatut.

Järvamaa Võru Seltsingu liikmed andsid välja raamatu, kuhu on koondatud 22 Võrumaalt ja Lõuna-Eestist välja rännanud praeguse järvaka mälestused. Seltsingusse kuulumisel peetakse oluliseks kodukeele ja -kultuuri alahoidmist.

Paidelane Ilse Toomsalu on üks neid Võrumaalt ja Lõuna-Eestist välja rännanud inimesi, kelle noorusmaa meenutused said äsja ilmunud raamatusse „Mälestusi teekonnalt Järvamaale". Raamatu koostaja, samuti Võrumaalt pärit Henn Soku sõnul on see omalaadne ülevaade Eesti NSV regionaalpoliitikast aastatel 1950-1970, kui Võrumaalt sõjas maha põlenud kodudest Kesk-Eestisse välja rännati, vahendasid ERR-i uudised.

Kuid mindi ka küüditamise hirmus ja Siberist naastes, kui lapsepõlvekoju oli asustatud võõrastega. Aga Järvamaale jõuti tihti ka pärast kõrgkooli lõpetamist. Henn Sokk rääkis, et kui oli valida Obinitsa sovhoosi ja 9.Mai kolhoosi või Estonia kolhoosi vahel, siis endastmõistetavalt tuldi Järvamaale.

Idee Järvamaal elavad võrokesed seltsingusse koondada, tekkis Eda Milistveril neli aastat tagasi. Seltsingu eesmärgid on väga lihtsad.
"Saada nende inimestega kokku, kes on Võrumaalt pärit, sest kui me esimest korda kohtusime 2009. aastal, siis paljud imestasid, et oh - sina ka sealt Võrumaalt," ütles Järvamaa Võru Seltsingu eestvedaja Eda Milistver. 
Türilane Maime Saar on üks neid endisi võrumaalasi, kes püüab emapiimaga kaasa saadud keelt ja kultuuri elus hoida.
"Võro keel, sellepärast. Muidu läheb meelest ära, kust ma pärit olen. Ja seal on sellised soojad inimesed, kes mulle väga meeldivad," nentis ta.

www.uudised.err.ee

Toimetas
Heikki Aaasaru


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD