Väimela elanikud saavad sügisest puhtama õhu

Väimela alevikus algas uue katlamajahoone ehitus - ligi 1,3 miljoni euro suurune investeering tähendab piirkonna elanikele muu hulgas ka puhtamat õhku, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.  FOTO: Aigar Nagel

Danpower Eesti ASi energeetika valdkonna juhi Jan Mustjõgi sõnul rekonstrueeritakse Väimela vana katlamaja ning sinna paigaldatakse uus hakkpuidukatel koos hakke vastuvõtusüsteemi ja laoga. Väimela õlikatlad jäävad reservi ning töötavad suurte külmade ajal tipukoormuse katteks.

Võru toidupanga uus juht Maiu Hartmann hoomab oma tööpõldu hästi

03.06.2025

FOTOD Lipupäeval meenutati ajalugu ning istutati vanale tammele asemikud

06.06.2025

Rõuge võõrustas 33. Võrumaa memme-taadi pidu

03.06.2025

Suvekuud toovad teedele tavapärasest rohkem piiranguid

06.06.2025

More from this category

«Kuna kütteperiood on läbi, saame nüüd objektil ehitustöödega alustada,» rääkis Mustjõgi. Tema sõnul alustati eelmisel nädalal vana katlamaja katuse mahavõtmisega. «Esimeses etapis lammutame osa hoonest, et rajada hakkpuidukatla, kütuse lao ja vastuvõtusõlme jaoks uued vundamendid.»

Peagi algavad ka trasside kaevetööd. Mustjõgi sõnul tõstetakse ümber Väimela tervisekeskuse ja uue katlamajahoone vahelised välistrassid. «Tööde graafiku järgi peaks mõne kuu pärast olema vundament valatud ning seejärel alustame ka seadmete paigaldamisega,» lisas ta.

Väimela katlamaja ehitab AS Tamult. Danpower Eesti koguinvesteering hakkpuidul töötava katlamaja rajamiseks on ligi 1,3 miljonit eurot. Projektile saadi 340 000 eurot toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK).

Uue katlamaja hanke võitjaga sõlmiti leping juba eelmise aasta novembris. Töövõtja tegeles talvel tööprojektide koostamisega. «Aprillis saime ehitusloa ning nüüdseks on ehitustööd alanud,» kinnitas Mustjõgi.

«Katlamaja see osa, kus asuvad põlevkiviõlil töötavad katlad, jääb küll alles, kuid ka seda uuendatakse väliselt,» selgitas ta. «Hakkpuidukatla hooneosa rajatakse täiesti uus ning see on vana hooneosaga ühendatud. Vanad õlikatlad jäävad kasutusse vaid tipukoormuse katteks. Hakkpuidukatla võimsusest ei piisa praegu sajaprotsendiliselt kõige külmemateks perioodideks, seega väike osa jääb ka edaspidi õlikütte peale.»

Mustjõgi sõnul on hakkpuidukatel tulevikukindel ja keskkonnasõbralik lahendus. «Lisaks ei kaasne sellega selliseid lõhnahäiringuid nagu õlikatelde puhul,» lisas ta. «Piirkonna õhukvaliteet peaks kindlasti paranema pärast uue katla käivitamist.»

«See on ainult aja küsimus, millal õlikateldest tuleb täielikult loobuda – hakkpuit on aga tõenäoliselt ka 20 aasta pärast olemas,» tõdes Mustjõgi. «Viimase 20 aasta jooksul on näha olnud, et õlikatlaid jääb järjest vähemaks. Hakkpuidukatla puhul on investeering aga küllaltki suur, mistõttu on väiksemates kohtades üleminek keerulisem.»

Vajadus uue katla järele oli Mustjõgi hinnangul pakiline, sest kogu kaugkütteturg liigub fossiilkütustest loobumise suunas. «Lähiajal võivad CO2 kvootide hinnad tõusta ning räägitakse ka põlevkiviõlitehaste sulgemisest,» märkis ta. «CO2 jalajälje vaates on hakkpuit taastuv ja keskkonnasõbralik energiaallikas.»

Danpower Eesti ASi müügi- ja kliendisuhete juhi Maire Udrase sõnul on tegemist Väimelale olulise sammuga taastuvenergia suunas. «See on tähtis ka keskkonna seisukohast,» sõnas Udras. Tema sõnul on Danpower investeerinud igal aastal ning jätkab sellega ka edaspidi.

Tänu hakkpuidukatla rajamisele saab Väimela piirkond päästeameti nõuetele vastava tuletõrje veevõtukoha. «Seni oli selleks vaid üks väike mahuti,» ütles Mustjõgi. «Nüüd renoveerime ja ehitame nõuetele vastavaks Väimela keskuses asuva 200-kuupmeetrise veemahuti, mis parandab turvalisust kogu piirkonnas.»

Uue katlamaja esmakäivitus on Mustjõgi sõnul sügisel, eeldatavasti oktoobris, kui algab uus kütteperiood. «Esimesed kuud kuluvad testimiseks ja seadistamiseks,» täpsustas ta. «Me ei saa seejuures objekti ehitajalt vastu võtta enne, kui oleme katlamaja külma ilmaga testinud.»

Seetõttu on katlamaja lõplik valmimistähtaeg järgmise aasta jaanuari lõpp. «Suures osas hakkab uus katel tööle juba kütteperioodi alguses ja katab siis valdava osa vajadusest,» kinnitas Mustjõgi.