Meeskoori ajalukku minev mehetegu

Kui Paul-Valter Elken elanuks, oleks ta arvatavasti tagasihoidlikult öelnud, et jõudsin ühte, teist, kolmandat, neljandat … teha, sest sain nii vanaks elada. Nii hämmastavalt lihtsalt hindas maestro oma eluajal tehtut, kui teda kiideti.

Tänu Võru meeskoorile saime maestrost teada rohkem kui ehk kunagi varem. Pühapäeval öeldi Võru Kandles otse välja, et Paul-Valter Elken oli võrdväärne looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kõrval. Häbi on tunnistada, et maestrol polnud Võrus päris oma kodugi. Ikka ja jälle tuli kolida, kolida … Kuidas suuta sellises olukorras tegelda loominguga, õpetada ja õhutada võrulasi kaasa tegema?

Meeskoor näitas, kuidas väärtustada meie ajaloo unustusehõlma vajuma kippuvaid suurkujusid. Lauluisa pargi külje all tegutsev Võru instituut täidab aega ajurünnakutega, kuidas muuta meie jõgede-ojade nimesid!? Aga inimesed? Miks me teame vähe näiteks Võru puhkpilliorkestri dirigentidest Helmut Käsperist ja Samuel Onnost? Tuubamängija Käsper on „Võru valsi” autor. Laulame Tiganiku poest, kuid külalistele seda kohta näidata ei oska. Miks? Ometi on olemas instituudid ja ametnikud, kellele maksumaksja maksab palka, kuid tegusid ei ole. Ei ole missioonitunnet. Eile võis veebileheküljelt vorufolkloor.ee 2014. aasta folkloorifestivalil esinejate kohta lugeda, et välisesinejaid on null, esinejaid Eestist null, esinejaid Võrust null, noori muusikuid null. Aga tulemas on juubelifestival! Linnalgi ümmargune sünnipäev!

Maestro õpilane ja varem ka meeskooris laulnud Jüri Pärg meenutas, et maestro tegi kunsti kutsumusest, juhatas koori andumusega. Praegu tehakse kõike, kui üldse tehakse, ainult raha eest. Keegi ei tule Võrru meie eest meie inimesi tunnustama. Häbi peaks olema palgapäeval raha vastu võtta nende inimeste ees, kes on Võru ja Võrumaa suureks loonud.

Võru abilinnapea Sixten Sild ütles mälestusplaadi avamisel meeskoori lipu all, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald kui ka Paul-Valter Elken on sündinud Virumaal, kuid looma tulid end Võrumaale. Võrumaal on hea aura. Tallinna ülikooli professor Rein Veidemann on otse välja öelnud, et Lõuna-Eesti on Eestimaale sama oluline nagu Prantsusmaale Provence. Miks me ei väärtusta seda, mis meil olemas on?