Menu

Rusikahoobiga nooruki surmanud mees jäi lõplikult süüdi

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Pärast pikka kohtuteed jõustus esmaspäeval otsus, mille järgi kaks ja pool aastat tagasi sumedal suveööl rusikahoobiga nooruki surmanud Mati Keem jäi kriminaalkuriteos süüdi ning tal tuleb nüüd vanglasse minna. 

Kaasuse aluseks olevad sündmused toimusid 2016. aasta 14. juulil kesköö paiku, kui 16-aastane nooruk oli koos 18- ja 15-aastase tuttavaga Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas asuva kortermaja ees. Majaelanikust tunnistaja ja ühe teise, 15-aastase noormehe vahel tekkinud tüli tagajärjel lasi viimane maja ees seisnud auto rehvist õhu välja, kusjuures auto kuulus 57-aastase Keemi pojale.

Tunnistajalt sai Keem teada, et keegi tegutseb auto kallal. Süüdistatav läks õue auto juurde, kuid sel hetkel oli seal vaid kannatanu, 16-aastane noormees, keda Keem lõi rusikaga ühe korra näkku. Noormees kukkus ja kaotas teadvuse. Süüdistatava palvel kutsuti seejärel kohale kiirabi ja kannatanu toimetati haiglasse, kus ta suri 15. juuli pealelõunal. Surmaga lõppenud tervisekahjustuse tingis Keemi rusikalöök.

2017. aasta juuni kesakel tunnistas Tartu maakohus Keemi süüdi surma põhjustamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Kuna asi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendati Keemi karistust ühe kolmandiku võrra ning seega tulnuks tal kanda nelja aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus.

Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav impulsiivselt, minnes vihaselt õue noormehi korrale kutsuma ja samas välja selgitamata tegelikku olukorda, kes mida täpselt autoga väidetavalt tegi. Ta lõi esimest talle ettejuhtuvat noormeest rusikaga näkku. Kohtu jaoks on määrava tähtsusega see, et Keem täiskasvanud mehena läks ja lõi alaealist noorukit, kes selle tagajärjel suri. Keemi käitumine oli kaalutletud, sihilik, agressiivne ja vägivaldne. See ei ole kuidagi õigustatud ka mitte siis, kui keegi on väidetavalt tema pojale kuuluvat vara rikkunud.

Keem viis seejärel kaasuse ringkonnakohtusse, taotledes kergemat karistust. Keemi kaitsja leidis, et ohvri surma ei põhjustanud mitte niivõrd Keemilt saadud rusikahoop, kui asjaolu, et alaealine noormees oli raskes alkoholjoobes ja varasemate terviseprobleemidega. Tartu ringkonnakohus jättis siiski 2017. aasta septembris maakohtu lahendi muutmata.

Seejärel pöördusid Keem ja tema kaitsja riigikohtusse, mis tühistaski mullu juuni alguses mehe süüdimõistmise ja saatis süüasja maakohtusse uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonis esitatud menetlusõigust puudutavad väited väärivad osaliselt tähelepanu, samuti peatub kolleegium kassatsioonivälistel küsimustel, kuivõrd tuvastatav on ka süüdistatava olukorda raskendav materiaalõiguse väär kohaldamine. Kõnealused rikkumised nende koostoimes toovad kaasa maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamise, seisab riigikohtu lahedis.

Mullu novembri alguses tunnistas Tartu maakohus Keemi taas süüdi surma ettevaatamatus põhjustamises ja kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. Kuna asi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendatakse seadusest tulenevalt karistust ühe kolmandiku võrra ehk ühe aasta, viie kuu ja 10 päevani. Karistusaja hulka arvatakse Keemi kahtlustatavana juba eelvangistuses kantud kaks päeva.

Keemile on esitatud süüdistus raske tervisekahjustuse tekitamisega surma põhjustamises. Maakohus selgitas, et see norm eeldab tulenevalt riigikohtu öeldust, et tervisekahjustuse tekitajal peab olema tahtlus just sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis toob kaasa ohvri surma. Seega pidi selle koosseisu jaatamiseks Keemil olema löömise ajal tahtlus tekitada kannatanule aju verevalumid ja ajuturse. Sellist tahtlust tal aga ei olnud. Ta lõi kannatanut vaid ühe korra ja löök ei olnud väga tugev. Seetõttu ei ole võimalik Keemi nimetatud kvalifikatsiooni järgi süüdi tunnistada.

Küll aga kvalifitseerub Keemi tegu kehaliseks väärkohtlemiseks ja surma ettevaatamatusest põhjustamiseks. Maakohus selgitas, et sellisel moel surma põhjustamine kujutab endast ohvri elu hoidmisele suunatud hoolsuskohustuse rikkumist: teise isiku elu suhtes hoolas inimene kas ei lööks teist isikut üldse või vähemasti lööks teda nii, et surma saabumine on välistatud - näiteks suunaks löögi mujale kui õrnaks organiks oleva pea piirkonda.

Nimetatud kuritegude eest on seaduse järgi võimalik mõista kuni kolme aasta pikkune vangistus. Maakohus leidis, et Keemi puhul tuleb arvestada karistust kergendavate asjaoludena oma teo puhtsüdamlikku kahetsemist, teo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning ka seda, et ta on hüvitanud kannatanule ehk surma saanud nooruki emale tekitatud kahju. Maakohtu hinnangul tuleb Keemi kasuks arvesse võtta seda, et ta rääkis telefonis häirekeskuse töötajaga kiirabi sündmuspaika tulemise osas ehk üritas seeläbi päästa nooruki elu.

Samas arvestas kohus karistuse mõistmisel ka sellega, et Keemi süüd suurendab tõsiasi, et surmani viis sihilik kannatanu vastu suunatud käitumine ehk ohvri löömine. Tavaliselt surma ettevaatamatu põhjustamine nii ei toimu. Kõige enam põhjustatakse surmasid ettevaatamatusest liikluses. Samas ei purjuspäi, liiga suure kiiruse ega valesti valitud sõiduvõtete tõttu kedagi kogemata surnuks sõitev juht ei ürita ohvrile kuidagi tahtlikult kahju tekitada. Samuti suurendab Keemi süüd see, et ta mitte üksnes ei soovinud sihilikult kannatanule midagi teha, vaid tegigi seda. Arvesse tuleb võtta ka seda, et 16-aastane nooruk oli täiselujõus olevast Keemist märksa väiksem.

Kuna antud juhul on olemas seadusest tulenevad kergendavad asjaolud, ei ole siiski võimalik Keemile maksimaalset seaduses võimaldatud karistust mõista. Seetõttu mõistis kohus sellest väiksema karistuse.

Keem ei ole varem kuritegusid toime pannud, samuti on ta olnud õiguskuulekas antud kuriteo toimepanemisest möödunud enam kui kahe aasta jooksul ning tema eluviisid ei võimalda eeldada, et ta muutub retsidiivseks. Kuigi on väga väike tõenäosus, et Keem hakkab edaspidi kuritegusid sooritama, leidis maakohus, et vangistusest tingimisi vabastamine oleks antud kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ebaotstarbekas. Kuna Keemi kuriteo toimepanemise asjaolud on keskmisest suurema ebaõigussisuga, tuleb tal minna reaalset vanglakaristust kandma hoolimata sellest, et tema isikust lähtuvalt oleks tema vangistusest vabastamine võimalik.

Keem ei jätnud jonni ja pöördus taas ringkonnakohtusse, kuid seekord leidis ringkonnakohtu kolmeliikmeline kolleegium üksmeelselt, et kaitsja esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jättis selle läbi vaatamata.

Kaitsja taotles apellatsioonis Mati Keemile mõistetud reaalse vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga karistuse reaalse mõistmise osas ega näinud kaitsja apellatsioonil tema väiteid arvestades perspektiivi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsuses ka põhjalikult selgitanud, miks ei saa Keemi karistusest tingimisi vabastada. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Keemi kuriteo toimepanemise asjaolud on keskmisest suurema ebaõigussisuga ja karistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei ole võimalik.

Keem pöördus viimase võimalusena määruskaebusega riigikohtusse, kuid kõrgeim kohtuaste ei võtnud seda esmaspäeval menetlusse ning see tähendas, et Keemi süüdimõistmine ja karistamine reaalse vangistusega jõustus lõplikult. 

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD