Põllumeeste hinnangul on Eestis aasta lõpuks 80 000 siga vähem

Põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on Eesti tõusigadest viimase poole aastaga tapetud 3500 emist, mis tähendab, et aasta lõpuks on Eestis sigu 20–25 protsenti ehk 80 000–85 000 võrra vähem; seakatk ohustab sektorit veelgi ning riik peaks liitude hinnangul asuma tootjaid rahaliselt toetama.

Keeruline majandusolukord, mis on eelkõige tekkinud geopoliitilistel põhjustel, on viinud juba mitmetes ettevõtetes tootmise lõpetamiseni. Enamik ettevõtjaid on aga teinud muuhulgas riigi toel vajalikud investeeringud tootmise kaasajastamiseks, loomade heaolureeglite täitmiseks ja püsivate töökohtade loomiseks, teatasid põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit.

Olukord sealihasektoris on juba pea neli aastat olnud keeruline, sest Venemaa poolt kehtestatud impordikeelud nii Eesti elussigade ekspordile kui Euroopa Liidu toiduainetele on sealihaturu tasakaalust välja viinud. "Meie piirkonnas võimendab raskusi asjaolu, et mullu puhkenud kriisi tõttu ei saa Leedu ja Poola kaubelda ebastabiilsel Ukraina turul. Ekspordivõimaluste kahanemise tulemusel on järsult langenud sealiha kokkuostuhinnad, seda eelkõige riikides, kes on traditsiooniliselt kaubelnud Venemaaga," teatasid liigud.

Aafrika seakatku levik paneb sealihatootjad täiendava majandusliku surve alla. Kuigi inimestele sigade Aafrika katk ega ka klassikaline katk ohtu ei kujuta ja sealiha söömine on inimesele täiesti ohutu, siis sealihatootjatele tekitab seakatku levik lisakulusid, kauplemispiiranguid ja olulisi majanduslikke riske, märgivad liidud

"Eesti võime varustada oma tarbijaid kodumaise värske sealihaga on tõsise löögi all. Riik peab leidma võimalused sealihatootjate toetamiseks, et leevendada Aafrika seakatku levikust tingitud lisakulusid ja varasemalt Venemaa poolt kehtestatud impordikeeldude negatiivseid mõjusid," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo liitude teate vahendusel. "Pelgalt riigi mõistvast suhtumisest enam abi pole, vaja on konkreetseid majanduslikke samme sealihatootmise elujõu kindlustamiseks," lisas Kaselo.

{fcomment}