Jahimehed tahavad metssigadele taas ajujahti pidada

Jahimehed tahavad metsseajahile seatud piirangute kaotamist, sest näiteks ajujahi pidamise keelu tõttu ei saa sigade Aafrika katku (SAK) levitavate metssigade hulka oluliselt vähendada.

"SAK on levinud peaaegu üle Eesti ja meil on ettepanek piirangud küttimismahtude suurendamise valguses üle vaadata," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts, kelle sõnul tuleks jälle lubada korraldada metssigadele koertega ajujahti.

"Praegu on katkutsoonides piirangud, näiteks ei tohi pidada ajujahti ja jahti koertega. Kas piirangud olid õiged või valed, las ajaloolased otsustavad, aga need kehtestati teistes tingimustes. Praegu oleme vastu võtnud suure küttimismahu - 30 000 metssiga - ja tingimused on ka teised," sõnas Korts kolmapäeval BNS-ile. "Piirangud tuleks kaotada, sest nende olemasolul ei suuda me tagada eesmärgi täitmist."

Metssigade ajujaht keelati aasta eest, kui SAK Eestisse jõudis. Keelu eesmärk oli soov metssigu paigal hoida, mitte neid liikvele ajada. "Pea aastane keeluperioon on näidanud, et piirangutest pole mingit kasu ja katk liigub ikka kiiresti," sõnas Korts.

EJS-i tegevjuhi sõnul on lisaks jahimeestel sotsiaalne tellimus metssigade arvu vähendamiseks ka põllumeestelt, kelle saaki metssead hävitavad. "Jahimeestel on ka kahjude hüvitamise kohustus teatud tingimustel Ja selles mõttes oleme täna dilemma ees. Uus suur küttimismaht sai jahindusnõukogudes kooskõlastatud ikka selle tingimusega, et piirangud leevendatakse," sõnas Korts.

EJS-i tegevjuhi sõnul on jahimehed esitanud piirangute paotamise ettepanekud riigikogu maaelukomisjonile. "Omavahelistes kohtumistes oleme teemat valgustanud ka keskkonnaameti ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindajatele, meie ettepanekud on teada," lisas Korts.

VTA peadirektor Ago Pärtel on öelnud, et jahipidamise piirangute otsus tehti Balti riikide ja Poola poolt ühiselt Euroopa tasandil ja seda pole lihtne muuta. Selle otsusega on Pärteli sõnul seotud ka SAK-i puhul Euroopast tulev raha, mis tema sõnul katab 75 protsenti Eesti kulutustest.

Maaeluminister Urmas Kruuse on öelnud, et olukord on keeruline ja toimida tuleb talupojamõistusest lähtuvalt, aga selliselt, et rahastus säiliks.

{fcomment}