Urmas Reinsalu: kaitseväe palgatõus ei saa olla mehaaniline

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul loodab ta järgmisel aastal kaitseväelaste palku tõsta, kuid tema sõnul ei tule palgatõus mehaaniline, vaid on seotud personalile seatud eesmärkidega.

„Minu seisukoht on, et kaitseväe palgatase peab 2013 muutuma positiivses suunas,“ ütles Reinsalu BNS-ile antud intervjuus. „Palgapoliitika kujundab minu nägemuse järgi kaitsevägi, aga minu suunised on küll sellised, et see ei tohi olla mehaaniline tõus. Me peame kõigi personalipoliitika otsustega, nende hulgas palgatõus, taotlema mingeid eesmärke,“ lisas ta.

Kaitseministri sõnul on kaitseväelaste palgatõus seotud 2013. aasta riigieelarvega. „See, kui mitu protsenti tuleb – kui tuleb – see on eelarvearutelu küsimus ja ma oleksin ebaprofessionaalne, kui ma ütleksin mingi protsendi. Nende numbritega ei hakka ma praegu üldse žongleerima,“ kinnitas Reinsalu BNS-ile.

Tema sõnul tuleb kaitseväelaste palgatõusust rääkides silmas pidada eelkõige peamisi valdkondi ja erialasid, mille järele on tööturul suur nõudlus. „Kaitseväes on teatud erialad, kus on kõige tugevam palgasurve, näiteks insener-tehnilised erialad. Me peaksime vältima sealt äravoolu, aga loomulikult on prioriteet ka nooremohvitserid ja allohvitserid,“ ütles Reinsalu.

Kaitseminister tunnistas, et paljud kaadrikaitseväelased on teenistusest lahkunud, kuna ei saa oma peret toita. „Seda näeme me eriti nooremohvitseride seas. Tegemist on kaitseväe jätkusuutlikkuse olulise probleemiga, kuna vanemallohvitserid tegelevad ju ajateenijate väljaõppega, nooremad allohvitserid on aga need, kes peaksid tulema 5-20-aasta pärast kogu oma professionaalse oskusega kaitseväkke kõrgemal tasemel,“ rääkis Reinsalu. „Kui me selle ahela katkestame, siis seda on keerukam rahaliselt kompenseerida, kui mingeid muutusi näiteks relvasüsteemide hankes. See võib minna meile palju kallimaks,“ lisas ta.

Rääkides kaitseministeeriumi ametnike palkadest viitas Reinsalu eelmisele ministrile Mart Laarile, kes jättis palgafondi samaks, kuid tõstis ametnike palka töötajate arvu vähendades. „Kaitseväelaste puhul on veel see erinevus, et neid inimesi, kes üldse saavad tööturul tulla kaitseväkke, on kümme protsenti tööealistest inimestest,“ sõnas kaitseminister.

Kaitseväelaste palkade kõrval nimetas Isamaa ja Res Publica juht Reinsalu riigi prioriteetidena ka sisejulgeoleku valdkonnas töötavate inimeste ja õpetajate palkasid. „Minister Jaak Aaviksoo on selgelt öelnud, et õpetajate palgateema tuleb 2013. aastal avada ja ma toetan seda,“ rääkis Reinsalu. Meie eesmärk ei ole naasmine majanduskriisi eelsesse olukorda, meie eesmärk on konkurentsivõime tõstmine, nagu seda on teinud erasektor.{jcomments lock}